Kehra Sotsiaalkeskus saab peagi ruume juurde

2907

Kehra päevakeskus asub Kehras terviskeskuse teises tiivas, laboriruumide asemel.

Kehra Sotsiaalkeskus asutati 2005, selle koosseisu kuuluvad Kehra päevakeskus ja Alavere ning Kehra noortekeskused. Keskus loodi vaba aja veetmiseks, ringides käimiseks, sotsiaalseks nõustamiseks, ennetustöödeks ning noorte, eakate ja puudega inimestega tegelemiseks. Sotsiaalkeskuse töötajad kirjutavad noorte ja eakate ürituste jaoks projekte, et taotleda raha ELi fondidest.

Sotsiaalkeskust juhatab mullu detsembrist Kai Viirmann. Enne teda oli kaheksa aasta jooksul selles ametis kuus erinevat juhatajat.

Sotsiaalkeskuse päevakeskuse ruumid on Kehra tervisekeskuse teise tiiva esimesel korrusel – üks L-kujuline saal, köök, kolm tuba, vannituba, kus saab duši all käia ja pesu pesta, ning WC.

Asutamise ajal paiknes sotsiaalkeskus Laste tänav 8, lasteaia teisel korrusel. Lasteaed laiendas oma pinda, päevakeskus pidi kolima sotsiaalmaja 3toalisse korterisse, kus polnud ruumi eakatele.

2009. aasta augustis viidi päevakeskus üle praegusse asukohta tervisekeskusse, kus lõpetas tegevuse ära röntgen ja labor asus ümber teisele korrusele.

Edaspidi laieneb päevakeskus kogu paremasse tiiba. Kangastelgedel kudujad, kes praegu on esimese korruse paremas tiivas, lähevad korrus kõrgemale. Erihoolekannet vajavad inimesed saavad tegevustoa, eakad võimlemiseks oma ruumi ja sotsiaalkeskuse juhataja Kai Viirmann eraldi kabineti.

Abivallavanem Marge Raja: „Nüüd saavad Kehra eakad endale lõpuks ometi päris oma ruumid. Seal võivad nad pidada nii luuleõhtuid, meestejutuõhtuid kui ka lihtsalt istumisi. Teeme sellest õdusa koha sohva ja tugitoolidega.“

Päevakeskuses käivad Anija valla eakad ja erivajadustega inimesed. See on avatud esmaspäevast reedeni hommikul kella kaheksast kella viieni õhtul.

Eakate tegevuse eest hoolitseb tegevusjuhendaja Ruth Karjus ning vaimupuude ja psüühikahäiretega inimeste tegevusi juhendab Merilin Meinson. Omastehoolekande ja murelapse tugigrupi juhendamise eest hoolitsemisega tegeleb Kuusalu vallast Kaberla küla elanik Anu Kirsman, kes vabatahtlikuna käib puuetega inimestega kepikõnnil ja jõusaalis.

Kaks korda nädalas tuleb kunstidekooli õpetaja Mare Villemsoo puudega inimestele kunstiringi juhendama. Milvi Mänd on võimlemisjuhendaja, Elma Matsalu juhendab vabatahtlikuna eakate käsitööringi.

Merilin Meinson Härmakosust on õppinud Tallinna Pedagoogilises seminaris sotsiaaltööd, ta tuli tegevusjuhendajaks selle aasta veebruaris, enne seda töötas Tallinna lasteaias lasteaiakasvataja abina.

Merilin Meinson aitab puuetega inimestel igapäevaselt enda eluga toime tulla, tema hoole all on kuus inimest. Kahel aitab koristada ja raha lugeda, neljal süüa teha ja kahel toetab töö tegemist. Näiteks üks tema klientidest elab sotsiaalkorteris, kus koristab trepikoda. Seda, et koristama peab, tuleb Merilin Meinsonil meelde tuletada. Peale selle on Merilin Meinson päevakeskuse tugiteenuste spetsialist: peseb pesu, aitab duši all käia, hoolitseb lõunasöögi eest ja kui on vaja käia arsti juures.

Eakate tegevusjuhendaja ja ka päevahoius osalev Ruth Karjus on sündinud, kasvanud ja õppinud Kehras. Ta alustas selles ametis 2008. aasta jaanuaris, kui oli Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö tudeng. Eakatel on sotsiaalkeskuses võimalus kord kuus käia keraamikaringis, kord nädalas teha käsitööd. Korraldatakse kohvik-klubi kokkusaamisi, kord kuus sõidetakse ujuma Jüri ujulasse. Veel käib Ruth Karjus eakatega jõuluteemalisel kontserdil, hooaeg lõpetatakse ekskursiooniga, kus võivad osaleda ka teised vallainimesed.

Eakate klubi teeb koostööd Kehra rahvamajaga, kui mõneks ettevõtmiseks on tarvis suuremaid ruume. Aprillis tuleb seal eakate kevadpidu.

Ruth Karjus: „Tegevusi tasub planeerida selles rütmis, milles seeniorid elavad: hommikutel kohvitatakse, õhtupoole vaadatakse seebikaid, seega tuleb tegutseda päeval.“

Kaks puudega noort käivad sotsiaalkeskuses päevahoius, mis maksab kuus 19,17 eurot, kümne päeva hind on 9,59 eurot, mille tasuvad puuetega noorte vanemad ise. Tegu on erivajadustega inimestega, kelle vanemad tahavad päeval tööl käia ka pärast seda, kui laps on kooli lõpetanud. Merilin Meinson ja Ruth Karjus veedavad erivajadustega inimestega kogu päeva, koos käiakse näitustel ja kohalikel kultuuriüritustel. Eriti meeldib hoolealustel olla kuulutuste tahvli juures, ka jõeäär on üks nende lemmikkohti.

Ruth Karjus: „Jõeäär on ikka selleks vajalik, et vaadata kuulutustelt üritusi, kuhu minna saaks.“

Kehra Sotsiaalkeskuse aastane eelarve on kokku 119 473 eurot, millest 52 955 eurot on ette nähtud päevakeskusele kasutamiseks. Lisaks saab keskus sotsiaalkindlustusametilt igakuiselt 805 eurot ja 74 senti juurde, erihoolekandeteenusteks.

Ruth Karjusele makstakse palka valla eelarvest, Merilin Meinsoni töötasu tuleb sotsiaalkindlustusametilt.