Kuusalu vallavalitsus korraldas mai lõpus Kolgaküla rahvamajas infoõhtu kriisivalmidusest külades „Üheskoos tugevam kogukond“, kuhu kutsuti valla külavanemaid ja teemast huvitatuid. Infoõhtule kogunes paarkümmend inimest.
Kriisivalmidusest rääkisid päästeameti ennetusbüroo ennetuspartner Elo Paluoja ja kriisibüroo peaspetsialist Tiina Sutt. Kokkusaamist juhatas Kuusalu valla kantseleispetsialist Rihti Väinsar, kes on ka valla kriisivalmiduse koordinaator.
Külalisesinejad küsisid, millist infot seoses kriisivalmidusega tahetakse. Kolga-Aabla külavanem Mait Kröönström ütles, et tahaks valla kriisiplaani ja -strateegia tutvustamist külavanematele, et kui kaugele on sellega jõutud: „Hakkame küla kriisiplaani tegema, kuid ei tea, milline on valla kriisiplaan.“
Rihti Väinsar selgitas, et Kuusalu valla kriisikomisjon on hinnanud Kuusalu valla riske, koostanud kontaktide raamatud, kaardistanud olemasoleva tehnikapargi Kuusalu vallas: „Kriisiplaan ei ole avalik dokument ning seda ei saa jagada avalikult valla kodulehel, kes soovib, saame tehtud tööst anda ülevaate.“
Ennetuspartner Elo Paluoja sõnas, et kriisivalmidusse tuleb panustada nii omavalitsusel kui ka kogukondadel, see on otsekui kahesuunaline liiklus – omavalitsusel on vaja saada infot, millega tuleks kogukondi toetada, ja vastupidi, kogukond infot, kuidas vald saab aidata: „Omavalitsusel on raske teha kriisiplaani, kui kogukonnad pole andnud infot, kohapeal tuntakse olusid kõige paremini.“
Ta rõhutas, et kriisiolukorras hakkamasaamine sõltub igast üksikust inimesest, tema enda toimetulekust ja kogukonna enda kriisivalmidusest: „Mida rohkem on riigis, omavalitsuses, kogukonnas inimesi, kes on valmis kriisiolukorras hakkama saama, seda lihtsam on kriisi ületada. Omavalitsus saab aidata, kui teab, millist abi on vaja.“
Kui varem on räägitud rohkem ilmaoludest tingitud kriisidest, siis nüüd oleme olukorras, kus valmistuda tuleb peale mitmete erinevate kriiside ka relvastatud konfliktiks, lisas ta.
Põhisoovitus on igaühel läbi mõelda, kuidas hädaolukorras hakkama saada vähemalt 7 päeva, mis on puhveraeg, kuni riik jõuab tulla appi.
Kogukonna kriisiplaani koostamisel tuleb ühiselt mõelda, mis võib piirkonda ohustada. Ka seda, millised inimesed jäävad külasse kriisi korral, Harjumaa küladesse on kriisiolukorras tulemas sugulased ja tuttavad Tallinnast ning kui palju suudetakse potentsiaalseid tulijaid vastu võtta.
Kirja tuleks panna kogukonna riskiliikmed, keda on vaja toetada, ja kokku leppida, kuidas ka nemad saavad kogukonda aidata. Tuleks teha ülevaade kohalikest ressurssidest ning kõige tähtsam on tunda naabreid, saada nendega tuttavaks, suhelda, jagada kontakte.
Elo Paluoja tutvustas uut mõistet kerksuskeskus ehk jätkusuutlik toimimiskoht, kus saab laadida telefone ja arvuteid, jagatakse infot ja nõuandeid, on pesemisvõimalused. Tiheasustuse kerguskeskused avab omavalitsus vastavalt vajadusele. Lisaks tuleks kogukondadel kokku leppida kohalikud kerksuskeskused, mis võivad külas olla kellegi kodu, tootmishoone, raamatukogu, külakeskus. Seal peaksid olema ahjuküttega pliit, toidu- ja ravimivaru, toidu tegemise võimalus, veevarustus, kanalisatsioon või kuivkäimla ning vajadusel majutusruum, kui külas on ka peresid, kes sõltuvad kodu kütmisel elektrist. Kui omavalitsusel on teada, kuhu kerksuskeskusse rahvas koguneb, saab kontaktinimese vahendusel saata sinna infot, kui side ei tööta.
„Kriisis on kõige esimene vajadus info, et teada, mis on juhtunud, kui kaua kriisiolukord kestab. Mobiilimastid võivad olla tummad, raadio ei pruugi edastada teavet konkreetse piirkonna kohta. Tuleb kokku leppida, kuidas levitatakse infot sellistel juhtudel,“ ütles ta.
Päästeameti töötajad soovitasid vaadata Austria sarja „Kõik pime“, mis on Jupiteris leitav. Sari annab hea pildi, mis probleemid tekivad kriisiolukorras ja kuidas neid lahendada. Väga hea abivahend on naiskodukaitse loodud äpp „Ole valmis!“, sama materjal on avaldatud naiskodukaitse veebilehel. Hiljuti saatis päästeamet postkastidesse ohuteavituse trükise.
Elo Paluoja lubas, et on valmis tulema küladesse, kui kutsutakse, rääkima isiklikust kriisivalmidusest, nõustama kriisiplaani koostamist. Ka lubas ta saata vallamajja kriisiplaani koostamise näidisküsimustiku, mida saab jagada külavanemate infolistis. Sarnane küsimustik on leitav ka Kogukonnaveebis.
Tammistu külavanem Marti Hääl: „Jõuaksime kriisivalmiduse valdkonnas edasi, kui tekiks nimekiri, millised ootused on vallavalitsusel külade eestvedajatele ja vastupidi.“
Rihti Väinsar sõnas, et ootab kontakte inimestelt, kes kogukondades on huvitatud oma kogukonna kriisideks ettevalmistamisest, kriisiplaani koostamisest ja valmis olema kohapealse kontaktisiku rollis. Infoõhtul tutvustatud materjalid on avalikustatud Kuusalu valla kodulehel.