Esimese etapi sisetööd on valmis, praegu pannakse majale uut katust.
1876. aastal ehitatud Kehra endise jaamahoone rekonstrueerimise alustamiseks sai MTÜ Kehra Raudteejaam Leader-programmist eelmisel aastal 80 208 eurot, 15protsendilise omaosalusega toetab Anija vald.
Detsembris sõlmis MTÜ jaamahoone kordategemiseks lepingu OÜga Rehler Ehitus. Esimeseks etapiks kavandatud sisetööd on enamasti tehtud – lammutatud üleliigsed vaheseinad, pandud põrandaalune küttetorustik, vee- ja kanalisatsioonitorud ning valatud uus põrand.
Praegu on käimas katusetööd. Eterniit on maha võetud ja selle alt ka vana plekk-katus. Asemele tuleb uus roovitus ja tume plekk-katus, nagu oli jaamahoonel algselt. Kuigi hoonesse pandi põrandaküte, tehakse ajaloolise välisilme taastamiseks katusele ka korstnad. Esimeses etapis lammutatakse veel välistrepid, valatakse uued, parandatakse fassaadi.
Kuna tööd lähevad nii ruttu, et omaosalus, mille eest tasuti esimese kuu tööde eest, ei tule PRIAst piisavalt kiiresti tagasi, pidi MTÜ võtma Kehra Raudteejaama juhatuse esimehe Anne Oruaasa sõnul laenu. Seda saadi Maaelu Edendamise Sihtasutuse garantii abil, kuid ka kõik MTÜ juhatuse liikmed on solidaarselt laenu käendajad.
Sügiseks maja väliselt korda
Järgmisel nädalal võtab Ida-Harju Koostöökoda Leader-programmi vastu uusi rahataotlusi. Kehra Raudteejaam esitab sinna projekti jaamahoone teise etapi rekonstrueerimistöödeks.
„Küsime taas maksimaalse summa ehk umbes 96 000 eurot. Loodan, et meid ikka toetatakse ega tule ehitust seisma jätta,“ ütles Anne Oruaas.
Teises etapis on kavas panna hoonele uued aknad ja uksed. Praegu on aknaavad laudadega kinni löödud. Aknad tehakse puidust, enam-vähem samasugused, nagu olid originaalis. Ka kolm uut ust peaksid tulema sarnased sellele, millised olid need 136 aastat tagasi.
„Meil ei ole head fotot selle kohta, millised olid uksed siin algselt, kuid usun, et need on majale sobivad, natuke vanamoodsad,“ märkis MTÜ juht.
Veel on teises etapis kavas teha täielikult korda välisfassaad – see värvida, taastada puitpitsid ja käpalaadsed räästaalused. 1876. aastal ehitati jaamahoone punasest tellistest. 1950ndatel tehti sellele juurdeehitus – kumbagi otsa ehitati kahe akna jagu pikemaks. Juurdeehitus on silikaattellistest. Renoveerimistööde käigus värvitakse maja punase tellise värvi.
Teises etapis tehakse korda ka maja ümbrus, pannakse maha veetorud, hooneesisele kloostrikivid.
„Eesmärk on, et suve lõpuks oleks maja väljastpoolt täiesti korras,“ sõnas Anne Oruaas.
Ta lisas – kui sel aastal Leader-programmis rohkem taotlusvoorusid ei tule, jääb ehitus sügisel ilmselt seisma ning ootama järgmist taotlusvooru. Siis on kavas teha sisetööd.
Kõige positiivsema stsenaariumi korral peaks rekonstrueeritud jaamahoone avamine olema järgmisel aastal.
Endisest jaamahoonest saab muuseum
Kehra jaamahoones on praegu viis tuba. Kõige jaamapoolsemasse tuleb rongigasõitjaile ootesaal. Selle otsauksed avatakse ning inimestel on võimalus sealt perroonile minna. Maja teise otsa tehakse muuseumi kontor ja laoruum ning tuba Kaitseliidule. Muuseumi kasutusse jääb kolm suuremat ruumi.
Vahetult peasissepääsu kõrvale tulevad ühele poole piletimüük, teisele tualett. Keskmisesse suurde ruumi kavandatakse vahetatavate näituste saal ja konverentsiruum.
„Sellel saalil oli algsel ilus mosaiikpõrand, kuueruudulistest kividest ja kahevärviline. Peame arvestama, kui kalliks läheks taastamine ning kas suudame seda teha,“ jutustas Anne Oruaas.
Teistesse ruumidesse pannakse laudpõrand. Tuppa keskmisest ruumist ühele poole tulevad Vabadussõja temaatikaga seotud väljapanekud ning ka Teise maailmasõja ja küüditamistega seonduv, teisele poole kohalik elu ja ajalugu.
