Tsitre kordoni hoone tuleks taastada

1129

Maavanema aastase järelevalve tulemus: ehituskeeluvööndisse ei saa rajada vanade piirivalvehoonete asemele uusi maju.  

Rohkem kui aasta on möödas sellest, kui Kuusalu vallavalitsus pani avalikule väljapanekule Tsitre külas asuva endise piirivalvekordoni ala detailplaneeringu.
Kinnistu omanikul OÜ Kama Grupp on kavas lammutada olemasolevad lagunenud kordonihooned ning ehitada 2,8 hektari suurusele krundile 4 ühesugust puhkemaja. Piirivalvekordoni ehitised müüs riik uuele omanikule lisatingimusteta, kuigi see asub Lahemaa rahvuspargis.

Planeeringule esitati kohalikelt elanikelt kaks vastuväidet ettepanekuga detailplaneering peatada, lubada ehitada krundile üks hoone, mis võiks olla Tsitre kunagise parunimaja stiilis. Veel eelmise sajandi alguses oli samal alal Tsitre suvitusmõis.

Avaliku väljapaneku tulemuste arutelul kokkuleppele ei jõutud. Et vastuväiteid tagasi ei võetud, suunati planeeringuvaidlus maavanema lahendada.

Maavanem leidis järelevalve ajal, et planeeritaval alal on vaja täiendavalt vähendada ehituskeeluvööndit. Keskkonnaamet kui kaitseala valitseja oli seda meelt, et Lahemaa rahvuspargi alal ehituskeeluvööndit ei vähendata, vaid kooskõlastatakse teatud tegevused ehituskeeluvööndis. Varasemalt oli keskkonnaamet planeeringu lahenduse kooskõlastanud.

Kuusalu vallaarhitekt Kadi Raudla rääkis, et vallavalitsus pöördus siis Tsitre piirivalvekordoni ja ka teiste samalaadsete hoonete osas seisukoha saamiseks keskkonnaministeeriumi poole. Ministeeriumi asekantsleri Andres Talijärve vastus oli, et rahvuspargi alal ehituskeeluvööndit ei vähendata ja lubatud on vaid erandlikud tegevused: talude taastamiseks või arendamiseks või paadi(võrgu)kuuride, kalakasvatusega seotud ehitiste, maaparandussüsteemide, veeliikluse objektide, tehniliste kommunikatsioonide, seirejaamade rajamiseks. Kuna sõjaväe­ehitised ei ole taluhoonestus, ei saa ehituskeeluvööndis lubada nende asemele uute majade rajamist. Lisatud oli, et uue kaitse-eeskirja koostamisel lubatakse sarnaseid juhtumeid arvesse võtta.

Maavanem teatas seejärel, et Lahemaa rahvuspargi alal tuleb edaspidi aluseks võtta keskkonnaministeeriumi hinnang.

Vallavalitsus saatis maavanemalt saadud vastuse teadmiseks OÜ Kama Grupi omanikule, kes nüüd mõtleb, kuidas edasi toimetab. Ka informeeriti Leesi ja Pärispea piirivalvehoonete ning Suurpea kunagiste sõjaväebarakkide omanikke.  

Asekantsleri kirjas on öeldud veel, et keskkonnaameti arvates ei ole rahvuspargi kaitse-eesmärkidega vastuolus, kui amortiseerunud sõjaväeehitiste asemele tehakse puhkeotstarbelised hooned. See võimalus on kavas kirjutada menetluses olevasse uude kaitse-eeskirja, kuid praegu kehtib veel vana eeskiri.

Eelmine artikkelKustutati tahmapõleng
Järgmine artikkelKooliteatrite festivalilt tuli palju auhindu Kolga ja Kehra kooli