Loksa ja Kehra komandos jääb töötajate arv samaks

2339
Loksa komando päästja ALLAN VUTI ja pealiku MAIT KRÖÖNSTRÖMI selja taga on mullu saadud merepäästepaat.

Loksa ja Kehra päästekomandod alustavad märtsis kodukülastustega.

Loksa päästekomando depoohoone ootab remonti.
Loksa päästekomando depoohoone ootab remonti.

Kas ka kohalikus päästekomandos töökohti koondatakse, kas päästjad jäetakse koju valvesse, kuidas ümberkujundused mõjutavad komando tööd? Nii hakati küsima möödunud nädalal Kehras ja Loksal, kui üleriigilisse meediasse jõudis uudis, et päästeametit ootab lähiaastatel ees koondamine seoses sellega, et kõigis riigiametites tuleb töötajaid vähendada.
Loksa ja Kehra päästekomandos on päästjate

Kehra komando hoone remonditi 2012. aastal. Foto Tuulikki Rohtla
Kehra komando hoone remonditi 2012. aastal. Foto Tuulikki Rohtla

töökohti 21 – 4 meeskonda, igas 5 päästjat ning komando pealik.
Päästeameti Põhja päästekeskuse juht Priit Laos ütles Sõnumitoojale, et need ümberkorraldused Loksa ja Kehra päästekomandosid ei puuduta: „Isikkoosseisud jäävad samaks, kutselisi päästjaid ei vähendata. Kindlasti soovin, et ka Loksal ja Kehras hakkaksid kutseliste päästjatega koos valves olema vabatahtlikud päästjad, see pole kutseliste päästjate võimekuse vähendamine, vaid üldise valmis­oleku tugevdamine.“

Loksa komandos tulekul suur remont
Loksa komando loodi riikliku kutselise päästeüksusena 1992. aasta 1. aprillil laevatehase tuletõrjemeeskonna baasil. Depoohoone läks ümberkorralduste käigus laevatehaselt üle Loksa linnale. 2015. aasta alguses ostis Riigi Kinnisvara depoo Loksa linnalt 160 000 euro eest.
See andis võimaluse alustada suuremate remonditöödega, mis vahepeal jäid hoone omandiküsimuste tõttu ära.
Loksa linnavalitsus soovis alates juunist 2013 tasulist üürisuhet või äraostmist, esialgne pakutud müügisumma oli 200 000 eurot. Riik oli valmis tookord eraldama Loksa komando soojustamiseks saastekvootide müügist saadud raha, kokku 35 000 eurot, kuid need tööd jäid tegemata, remondiraha suunati mujale, kuna Loksa linn ei olnud valmis andma depoohoonet riigile tasuta üle.
Kui Riigi Kinnisvara AS mullu depoo ära ostis, tehti korda duširuum, saun ja tualettruumid. Koostamisel on maja soojustus­projekt, fassaadi ja katust hakatakse soojustama juunis-juulis, selleks on eraldatud 64 000 eurot.

Merepäästevõimekus ja kodukülastused
Loksa komandos on praegu töötajaid 19 ning pealik Mait Kröönström  tõdeb, et seoses koondamistega vabanenud kohti enam ilmselt ei täideta.
Üks päästja jäi tema sõnul pensioniootele ja teine niiöelda praagiti välja seoses uuenenud tervisenõuetega. Sellest juhtumist kirjutas 11. veebruari numbris ka Maaleht – kuidas Loksa päästja Jaak Suursaar täitis küll päästjate nõutavad füüsiliste katsete normid, kuid puusaproteesi tõttu pidi töölt lahkuma.
2015. aasta algusest on Loksa komandol ka merepäästevõimekus – saadi kummipontoonide ja jäiga põhjaga RIP-paat. Loksa päästjad on läbi teinud pinnaltpäästja koolituse. Paar meest on käinud ka merepäästja koolitusel, tänavu lähevad sellele koolitusele veel 12 meest.
Mait Kröönström: „Põhja päästepiirkonna kuuest väljakutsest merele olid kõik meie komandole – kolmel korral käidi merepäästepaadiga Lääne-Virus, kolmel Harjumaa vetes. Kõige suurem operatsioon oli Juminda poolsaare tipus, kus läks ümber lätlaste katamaraan.“
Põlengutest on viimase aja üks suuremaid olnud tulekahju Loksal Mere tänava elumajas. Talvel on olnud probleeme kehvade küttekolletega. Kasvanud on väljasõidud seoses liiklusavariidega. Kui kolm aastat tagasi suleti Võsu komando, Loksa komando tööpiirkond laienes, praeguseks on iga aastaga kasvanud väljakutsete arv Vihula valda.
Nagu ka mullu, korraldab päästeamet tänavu kampaania „Kodu tuleohutuks“ raames kodukülastusi, et kontrollida küttekollete ja elektrijuhtmete olukorda ning suitsuandurite olemasolu. Loksa komando alustab külastustega märtsi keskel. Kohustus on käia kokku 130 kodus – Loksal 70, Kuusalu vallas 30 ja Jõelähtme vallas 30.
Kui varem valiti külastuskohad elanike registri järgi, siis seekord tehakse koostööd omavalitsuste sotsiaaltöötajatega, kes teavad, kes ja millistes tingimustes elab. Külastusest antakse eelnevalt teada. Käiakse nii era- kui ka kortermajades.
Mait Kröönström kinnitab, et kedagi ei trahvita, vaid antakse nõu, kuidas küttekolle või elektrisüsteem korda teha. Vajadusel seatakse üles suitsuandur, kui korras andur puudub. Uued suitsuandurid on 5-10 aastat kestva patareiga.

Kehra
Kehra päästekomando tegevuse ametlik algusaeg on 1. veebruar 1992. Komando kasutuses olnud hoone, endise medikamentide lao, omanikuks sai 1990ndate aastate alguses kohalik omavalitsus. Anija vald andis maja 2013. aasta suvel päästeametile 99 aastaks tasuta rendile. Majas on lisaks päästekomandole veel politsei ja kiirabibrigaadi tööruumid. Riik eraldas hoone soojustamiseks saastekvootide rahast 150 000 eurot, töö tehti ära 2012. aastal.
Kehra komando pealik Aivar Kari kiidab, et maja on seest ja väljast korda tehtud, töötingimused on head. Praegu pannakse garaaži uusi valgusteid ning uuendatakse ka tuled koridoris, väljakutse korral hakkavad tuled põlema.
Päästjaid on Kehras tööl kokku 20, üks koht on vaba, seda pealiku hinnangul ilmselt ei täideta. Keegi ei ole end ka viimasel ajal tulnud tööle pakkuma.
Kodukülastusi tuleb komandol teha samuti 130 – Anija vallas 70, Aegviidu ja Raasiku vallas mõlemas 30. Kodudes hakatakse käima märtsis-aprillis. Varasema kogemusi järgi on kõige suurem probleem suitsuanduritega – neid kas pole üldse kodudes või pole enam töökorras.
Kehra komando on metsakustutussuunitlusega, meeskondade käsutuses on peale kustutus- ja paakauto ka roomikmasin Bandwagen ja maastikuauto Mercedes Benz Unimog.
Aivar Kari: „Meid on appi kutsutud ka Võsule. Piire enam pole, kui on vaja, siis sõidame ka kaugemale.“