Kehra Põrgupõhja linnaosa keldrites uputab

1263

ANDRES TALVER teeb ettepaneku korraldada kraavide kaevamiseks talgud.

Eelmisel nädalal ilmunud loos „Urmas Laanem: „Inimesel peab olema soov midagi saavutada.““ oli juttu sellest, et Kehras Põrgupõhja linnaosas on paljudel inimestel mure veega, mis tuleb keldritesse.

AS Velko AV tellimusel on Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniprojekti (ÜVK) raames kaevatud 2012. aastal Põrgupõhja linnaosasse kanalisatsioon ning veetorustik. Ühine veevärk toodi 1950-60ndatel aastatel ehitatud eramajadesse alles nüüd.

AS Velko AV juhataja Rain Oks: „Inimesed ise rajasid need majad ja ka veesüsteemi, meie ehitasime uue süsteemi, mis oleks seotud linnaga. Keegi pole otseselt meie poole pöördunud murega, et nende keldris uputab. See on väga oluline, et pöördutaks, kui on probleemid, muidu ei saa aidata. Kuna praegu on ÜVKtööde garantiiperiood, siis on õige aeg tegeleda puudujääkidega ja otsida lahendusi. Põhiline, mis võis juhtuda Põrgupõhja ja ka Ülejõe majapidamistes, oligi see, et kanalisatsioonitrasside paigaldajatel jäi nägemata inimeste ehitatud sademeveetoru, mis viib vee majast ära. Kelder võib ka muudel põhjustel uputada. Kui kellelgi on mure keldris oleva veega, astuge meie kontorist läbi.“

Urmas Laanem täpsustab: „Konkreetselt minu emal on esimest korda elu jooksul maja kelder vett täis. Arvatavasti sellepärast et kraav, kuhu vesi pidi voolama, on kinni aetud. Mõned inimesed käisid ja ka mina, seisime ehitaja kõrval, et sademeveetoru viiks ikka vee majast välja. Kuid veel pole kuhugi minna, tekib uputus. Ka meie naabritel on vesi keldris. Soovitan teha Velkol rohkem teavitustööd ja inimesi paremini kaasata konkreetselt probleemi lahendamisse. Praegusel juhul elavad enamasti Põrgupõhjas vanainimesed, kes ei jõua vallamajja minna oma murega ega kurta, et midagi on valesti.“

Ettevõtja Andres Talver, kelle ema elab Põrgupõhjas Nurme tänaval: „Veetase on tugevalt tõusnud. Vanasti tegi igaüks oma kraavi ja teadis, kuidas vesi majast välja läheb. Seoses kanalisatsiooni sisseehitamisega lükati väga palju kraave kinni. Meie enda põllumaa on muda täis. Ilmselt tuleks veekraavid uuesti ühendada ja kaevata, et oleks kuivem.“

Andres Talver lisab, et tegu on unarusse jäetud piirkonnaga, mille omanikud on vahetunud-surnud-vananenud: „Vanasti lahendati probleeme koos, talgute korras. Praegu on tunne, et elame nagu kortermajas, keegi kedagi ei tea ja nii jäävadki lahendused koos leidmata. Võiks kevadel kokku tulla ja korraldada koos Velkoga talgupäevad, et vesi keldritest välja saada. See oleks hea kogukonnale üldiselt ja tooks inimesi taas kokku. Praegu  on  nii,  et  tehakse  ühis­üritusi, aga need on meelelahutuslikud, mitte aga suunatud kohta, kus inimesed koos elavad. “

Rain Oks kommenteerib ülaltoodud probleeme: „Kanalisatsiooni rajades aeti küll kraave kinni, aga igasse kinniaetud kraavi paigaldati ka toru, mida mööda liigub vesi. Teoreetiliselt ei peaks üleujutamise probleeme olema. Samas soovitame kõigil, kellel kraav kinni aeti ja keldris on vesi, märku anda meili või telefoni teel. Teeme sel juhul pärast lumesulamist ehituse garantiiaegse ülevaatuse, et leida lahendus.“

Eelmine artikkelAlavere külaselts ei taha uue mänguplatsi ehitamist
Järgmine artikkelAruküla koolil täitus hariduse andmisest 150 aastat