Kehra Põrgokõsõ mängis täispikkuses „Eesti matust“

1640
Ka suurema osa meeste rolle mängisid Põrgõkõsõ lavastuses naised. Esiplaanil SIRJE PÕLENDIK ja SIRJE VOOLMAA, vasakul taga ANNELY PAKKANE.

„See on tükk, millega on rahvale midagi öelda,“ ütles lavastaja ANNELY PAKKANE.

Eesti taasiseseisvumispäeval, 20. augustil tõi Kehra Põrgupõhja linnaosa teatritrupp Põrgokõsõ lavale Andrus Kivirähi näidendi „Eesti matus“.
„Kui Pikva-Arava külade MTÜ korraldas eelmisel suvel valla külade kokkusaamise, mängisime kolme peale „Eesti matust“,  meie trupp pidi loosi tahtel mängima selle keskmist osa. Kuna nii meile endile kui ka rahvale väga meeldis, otsustasime, et õpime ära ka esimese ja viimase osa,“ rääkis Põrgokõsõ liige ning „Eesti matuse“ lavastaja Annely Pakkane.
Ta lisas: „See on tõsine lugu Eesti elust, sellest, kuidas vanem põlvkond rebib end tööga lõhki, rühmab oma aiamaal, korjab saaki ja soetab talveks keldrisse varusid, mida keegi tegelikult ei vaja. Nii aastast aastasse. Seevastu noored ei hooli sellest, nemad müüksid siin kõik maha ja läheksid hoopis välismaale.“
Talvel loeti trupiga kolm korda näidendi teksti, nüüd, poolteise nädala jooksul enne etendust, oli 7 intensiivset proovi: „Eks palju aitas see, et keskmine osa oli enamusel selge.“
Näitlejad olid suures osa samad, kes möödunud aastal. Vaid noort Andrest mängis Mart Schmeidti asemel Ivar Neio, tema naise Lee osas oli Nelli Restov, Andrese ema Maretit mängis Aire Martsepp, Andrese isa Sassi Annely Pakkane, ristipoeg Tiitu Margus Roosi, Andrese onu Sirje Voolmaa, naabrimees Karlat Sirje Põlendik, tema naist Iidat Silva Laupa ning Tiinat Liivi Siil. Nutunaiste rollis olid Andres Pakkane, Argo Kauge ja Sergei Belinko. Avalik etteütleja, kes aitas, kui näitlejail kippus pikk tekst meelest minema, oli Eve Roosi, helipuldis olid Viktor Repponen ja Kelli Põlendik.
„Osa meesteosi pidid mängima naised, kuna möödunud aastal, kui rolle jagasime, oli tekstilugejaid mehi vähe, mehed on meil töönarkomaanid, seetõttu jagasime mõned meesteosad naiste vahel ära,“ selgitas Annely Pakkane.
Eraldi kostüüme lavastuseks ei tehtud. Meestel olid seljas ülikonnad, naistel lihtsalt tume riietus, nagu matusel ikka. Ka lavakujundus oli napp: rikkalikult kaetud peielaud, puudehunnik ja kaks kirvest.
„Kui päeval sadas paduvihma, siis enne etendust tuli välja päike ja nägime vikerkaart. Algus oli ehk pisut konarlik, aga mida edasi, seda suurema vungiga läks tükk käima. Me ise jäime väga rahule, näitlejad küsisid, kas mängime seda veel. Ja Kehra rahvamaja on juba ka kutsunud,“ ütles lavastaja. Kuigi esietendus oli vabaõhulaval, võib seda sama hästi mängida ka saalis.
Põrgupõhja rahva „Eesti matust“ näinud Anne Oruaas leidis, et näiteseltskond  sai endale võetud  (julgus)tükiga hakkama ning autori mitmekihilise sõnumi olulisem osa mängiti kenasti välja. Ta kiitis leinavat külaeite mänginud Argo Kauge kehakeelt ning tema „kolleegi“ Sergei Belinkot, kes tundis end peielauas väga koduselt, tõmbas tähelepanu ka niisama sõnatult sekeldades ja silmi pühkides. Häid sõnu jätkus tal ka teistele tükis kaasa mänginud osalistele: „Naisosatäitjad olid lihtsalt suurepärased ning julgustan ka Põrgupõhja mehi edaspidi rohkem meeste rolle tegema. Samas jälle ei kujuta üldse ette, et keegi oleks Jürkana etem kui Annely Pakkane.“
Anne Oruaas kinnitas, et Põrgokõsõ on saanud endale Kehras kindla austajaskonna, kes tuleb iga uue etenduse pärast ka kohale kehva ilma trotsides: „Eesti matusega“ on tehtud nii suur töö, et kindlasti tuleks anda kordusetendus ja miks mitte kutsuda ka autor vaatama.“
Enne kolmapäevast etendust pidas Anija vallavolikogu aseesimees Jaan Oruaas taasiseseisvumispäeva puhul kõne, Põrgupõhja tänavused Juula ja Jürka, Helmi Vaike ja Mati Vilepill süütasid lõkke. Pärast etendust sai tantsida ning öösel vaadata videot tänavusest jaaniõhtust. Traditsioonilise ettevõtmise taasiseseisvumispäeva tähistamiseks korraldas MTÜ Põrguvärk.