Kehra komandos töötab 20 päästjat.
Komando pealik Aivar Kari on juhtinud Kehra päästekomandot algusest peale. Tema sõnul on päästjate töös toimunud selle aja jooksul väga suured muutused: „Kui 1. veebruaril 1994 alustasime, oli põhimõtteliselt ainus nõue päästjaks tööle asumisel, et julgeks ronida 18meetrise tuletõrjeredeli otsa. Kõik õpiti selgeks töö käigus. Nüüd saab päästjaks, kui läbid arstliku komisjoni, sooritad vastavalt normidele füüsilised katsed, omad keskharidust ning õpid üheksa kuud sisekaitseakadeemia Väike-Maarja päästekoolis.“
1991. aastal loodi Harjumaa päästeteenistus ning hakati maakonnas rajama päästekomandode võrku. Kolm aastat hiljem rajati komando Kehrasse, mille ümbruses selleks ajaks veel oma üksust ei olnud. Kui päästeameti tuletõrjejaamas töötav kehralane Aivar Kari komando rajamisest kuulis, otsustas ta kandideerida selle juhiks ning saigi.
Päästekomando alustas tegevust 1994. aastal Kehra külas, tehas Propaan ruumides. Alustati 12 mehega, valves oli korraga kolm. Mõni aasta hiljem otsustas Propaan rendilepingu lõpetada. Mõne aja tegutses komando Kehra tehase ruumides, seejärel kolis praegusesse asukohta Kooli tänaval.
„See maja oli ehitatud tsiviilkaitselaoks, kuid seisis tühjana. Majja oleks saanud varem kolida, kuid autode jaoks garaaži ei olnud. Pärast selle ehitamist kolisime 1997. aastal siia,“ räägib Aivar Kari.
Kui esimesel aastal sai komando 62 väljakutset aastas, siis möödunud aastal sõideti välja 172 päästekorda. Väljakutsete sagedus on juhi sõnul kasvanud seetõttu, et ajad on teised. Näiteks toimub praegu oluliselt rohkem avariisid. Siiski on ka mõnes valdkonnas väljakutseid vähem, kui mõne aasta eest. Kulupõlengute arv on teavituskampaania ja rangemate karistuste tõttu märgatavalt vähenenud ning aprill ja mai on päästjatele varasemast rahulikumad kuud.
Kehra komando teeb väljasõite kuni Kalesi külani Raasiku vallas, Kaberneemeni, Kuusaluni, Aegviiduni ja Vooseni.
Meeskonnas on 20 inimest. Mõned mehed on Anija vallast, üks Kiiust, mitu Koselt ja mõned Tallinnast. Kõige kauem on ametis olnud komando juht ise. Tema sõnul praegu päästjaid puudu ei ole. Üks tuli tööle möödunud aasta lõpus, veebruaris tuleb üks päästja praktikale ning üks läks just Väike-Maarjasse õppima.
Masinaid on päästjatel kokku neli. 2007. aastal said nad uue Poolas ehitatud Scania, mis on Eestis unikaalne oma suurte maastikurehvide tõttu. Aivar Kari ütleb, et võrreldes vanade autodega on uutel peal palju rohkem varustust. Kui 20 aasta eest oli tuletõrjeautol joatoru, 16 voolikut, kang ja kirves, siis nüüd on 170 erinevat töövahendit.
Lisaks tavalisele tuletõrjeautole on päästjatel veel paakauto, metsakustutusmasin ning roomikauto, millega mõne aasta eest möllanud lumetormi Monika käigus inimesi päästeti.
Praegu ootavad päästjad, et komandoruumid saaksid siseremondi. Viimati remonditi ruume 1997. aastal. Väljast on maja korras, sest soojustati mõne aasta eest. Sees on elektriküte, kuid garaaži kütavad nad ahjuga.
Peamised õnnetused, mille puhul päästjad välja sõidavad, on hoonete põlengud, aga ka maastikutulekahjud ja liiklusõnnetused. Mõnikord tuleb ette hoopis ebatavalisi väljakutseid.
Kord helistas Kehra neljakordse kortermaja esimesel korrusel elav proua, et tema seina sees kräunub kass. Tuli välja, et kass oli neljandalt korruselt ventilatsioonišahti kukkunud ning enam välja ei saanud. Loom jäi nälga ja hakkas kräunuma. Päästjad lõhkusid proua köögiseina augu ja said kassi kätte.
Teine kord kukkus Pikvas ühel talunikul lehm drenaažišahti. Lehm oli sisuliselt maa all, ainult pea paistis. Päästjad kaevasid mulla ümbert ära ja tõstsid lehma tõstukiga välja.
Veelgi ebaharilikum väljakutse tuli aga Kuusalu vallast, kus üks naine teatas, et tee peal on mingi kahtlane aine. Selgus, et tegu oli sõnnikuga.
Sel laupäeval ootab Kehra päästekomando juubeli puhul kõiki huvilisi lahtiste uste päevale. Saab tutvuda komando tööga, kuulata jutte päästjate tööst ning vaadata masinaid.
