Keh­ra Nukk tõi la­va­le „Jõu­lu­jon­ni“

Keh­ra Nu­ku tä­na­vu­ne jõu­lu­näi­dend „Jõu­lu­jonn“ on väi­ke­sest tüd­ru­kust Maiest, kes oo­tab pä­ka­pik­ku­delt igal hom­mi­kul kom­mi, kuid suss on tü­hi. Maie on en­da ar­va­tes ol­nud hea laps, põh­jen­dab, et ta ei ole ju mi­da­gi tei­nud.

„Ta tões­ti ei tee­gi mit­te mi­da­gi, kuid sel­leks, et pä­ka­pi­kud kom­mi took­sid, tu­leks mi­da­gi te­ha. See on lõ­bus ja na­tu­ke õpet­lik lu­gu las­te­le – mõel­ge, miks mõ­ni­kord ei too pä­ka­pi­kud kom­mi ja kui­das käi­tu­da, et nad se­da teek­sid,“ üt­les Keh­ra Nu­ku la­vas­ta­ja Mar­git Aas­maa.

Ta sel­gi­tas, et „Jõu­lu­jonn“ on jõu­lu­ver­sioon Keh­ra Nu­ku asu­ta­ja ja en­di­se kauaaeg­se ju­hi Lea Si­bul-Poo­la kir­ju­ta­tud näi­te­män­gust „Jon­na­kas Maie“.

„Lea ole­vat sel­le väl­ja mõel­nud ühes selts­kon­nas, kus las­tel oli vä­ga igav. Män­gi­mi­seks ka­su­tas ole­ma­so­le­vaid as­ju: ha­ri, suss, pann, su­ka­var­dad. Eten­da­si­me se­da nu­ku­teat­ri­ga 1980nda­te kes­kel, olin siis ise koo­li­tüd­ruk. Käi­si­me se­da ka Tal­lin­na Las­te­haig­las las­te­le män­gi­mas. Nüüd ot­sus­ta­si­me An­ne­ly Pak­ka­se ja Anu Mäe-o­ru­ga, et tee­me aas­ta­küm­neid ta­ga­si män­gi­tud tü­ki põh­jal jõu­lu­loo,“ rää­kis Mar­git Aas­maa.

Um­bes poo­le­tun­ni­ses sir­mie­ten­du­ses „Jõu­lu­jonn“ ka­su­ta­tak­se nuk­ku­de ase­mel sa­mu­ti pä­ri­s as­ju – har­ja, va­na pan­ni, su­ka­var­daid, sus­si: „Esial­gu pi­di­me män­gi­ma kol­me­ke­si, kuid An­ne­ly Pak­ka­ne jäi hai­geks, see­tõt­tu ole­me la­val Anu Mäe­oru­ga ka­he­ke­si.“

Kok­ku eten­da­tak­se „Jõu­lu­jon­ni“ det­semb­ris 13 kor­da: 11 eten­dust an­ti Saue val­las Va­na­mõi­sa Jõu­lu­maal, 2 ko­du­val­las Voo­se ja Ala­ve­re rah­va­ma­ja­des.

„Soo­vi­si­me se­da ka Keh­ras eten­da­da, aga prae­gu ei jõua. Usun, et või­me se­da ka veel jaa­nua­ris män­gi­da,“ sõ­nas Mar­git Aas­maa.