Teisipäeval, 23. mail kohtusid Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses kaitseministeeriumi ja riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) ning kohalike elanike esindajad, kõne all oli Soodla harjutusvälja riigi eriplaneering. Kolmetunnisel koosolekul osalesid Tiina Uudeberg, Kadri Auväärt ja Miiko Peris kaitseministeeriumist, Elari Kalmaru ja Kaupo Kaasik RKIKist ning mõlema asutuse kommunikatsioonijuhid. Kohalikke esindasid Soodla Kaitseks MTÜ ja seltsingu Roheline Kuusalu juhid Merle Hendrikson ja Ülle Laasma, lisaks olid kohal Anija ja Kuusalu vallavanemad Riivo Noor ja Terje Kraanvelt ning MTÜ Eesti Metsa Abiks ja seltsingu Loodus, Inimene ja Sõjavägi esindajad.
Soodla Kaitseks MTÜ juhatuse liige Merle Hendrikson tegi ülevaate, kes ja miks MTÜ asutasid ning millised on nende „punased jooned“ ja kompromissettepanekud Soodla harjutusvälja eriplaneeringusse. Ettepanekud on suures osas samad, millest kõneldi ka kaitseministeeriumi ja RKIKi esindajate kohtumistel Kuusalu ja Anija vallavalitsuses. Peamiselt on need seotud müraga.
MTÜ ettepanek on õppustega kaasneva müra leevendamiseks teha harjutusväljale ligikaudu 25 meetri kõrgused vallid ning kasutada liikuvmasinate relvadel summuteid. Samuti peetakse oluliseks mürauuringuid – militaarmüra normi päeval keskmiselt 65 ja öösel 50 detsibelli müra ei pea elanike esindajad vastuvõetavaks.
„See on tööstusala või suure elupiirkonna mürataseme norm, meil on siin hajusad elamualad, mille müranormid on madalamad,“ märkis Merle Hendrikson.
Soodla Kaitseks tegi ettepaneku paigutada müramõõtjad Anija valla Raudoja, Härmakosu, Vikipalu ja Pillapalu külla ning Kuusalu valla Aru, Kosu, Hirvli, Kursi, Sigula, Liiapeksi ja Kemba külla.
„Olulised on ka kompensatsioonid mürast põhjustatud kinnisvaraväärtuse languse eest ning kindlustus – praegu ei kata kindlustus hoonetel vibratsiooni või lööklaine tõttu tekkivaid kahjustusi. Need on üsna tõenäolised, kui Soodla harjutusväljalt hakatakse kaudtulerelvadest laskma,“ lausus Merle Hendrikson.
Ta lisas, et üks nende ettepanek oli hakata maksma praegu omavalitsustele antud talumistasusid harjutusvälja mõjupiirkonnas asuvatele küladele, muidu ei pruugi need nendeni jõuda: „Anija vallas seda muret ei ole, kuid Kuusalu vallavalitsus on öelnud, et keskpolügooni mõjuala on kogu vald ning seda raha ei kasutata vaid nende külade jaoks, keda polügoonil toimuv tõesti mõjutab. Arvame, et mõjuala peaks jääma kusagil 5-8 kilomeetri raadiusesse. Öeldi, et kuna igas külas ei ole MTÜd, ei saa talumistasu otse küladele anda. Seetõttu pakkusime alternatiivi, et võiks riiklikult määrata, millised külad on Soodla harjutusvälja tegevusest mõjutatud.“
MTÜ tegi veel ettepaneku, et mürarikastest õppustest teavitataks vähemalt 1 kuu ette ning antaks teada ka nende täpsem kellaaeg. Samuti tehti ettepanek reguleerida mürarikaste õppuste ajad harjutusvälja kasutuseeskirjas.
Anija vallavalitsus on teinud kaitseministeeriumile ja RKIKile ettepaneku rajada koos Soodlast Kõrvemaa matka- ja suusakeskuseni matka- või pinnastee. Soodla Kaitseks soovib, et Piibe maantee ja teiste juurdepääsuteede äärde tehtaks asfalteeritud kergliiklustee. Merle Hendrikson põhjendas: „Pole mõtet teel, mida saab aastas kolm-neli kuud kasutada. Pinnasteed ei saa talvel hooldada, varakevadel on seal jää ja vesi, seejärel pori.“
Soodla Kaitseks juht hindas kohtumise konstruktiivseks: „Saime vastuse, et kõik meie ettepanekud on mõistlikud ja tasuvad kaalumist. Ainus, millele öeldi kindel ei – lõuna harjutusalast ei loobuta, kuid võimalikuks võib saada Soodla veehoidlale ligipääsu tagamine vähemalt lõuna poolt.“
MTÜ esindaja oli kohtumisele kutsunud ka vandeadvokaat Aivar Pilve.
„Kui eriplaneeringus oleks arvestatud Anija vallavalitsuse ja elanike varasematel aastatel tehtud ettepanekuid, poleks meil olnud vaja enda kaitseks ühingut luua. Kaasasime advokaadi, et ta oleks algusest peale kursis ning annaks vajadusel nõu, kuidas edasi minna, kui meie ettepanekutega siiski ei arvestata,“ selgitas Merle Hendrikson.
Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Tiina Uudeberg avaldas lootust, et taas jõuti lahendusele sammu võrra lähemale: „Mul on hea meel, et kodanikuühiskonna esindajad esitasid selgelt oma arvamuse, mis aitab ka meil selgitada välja võimalikud kompromissikohad.“
Ministeeriumi keskkonnapoliitika ja ruumilise planeerimise juht Kadri Auväärt lisas: „Püüame leida lahendusi, mis on vastuvõetavad ka kohalikele elanikele, olgu see harjutusvälja kasutuseeskiri, Soodla veehoidla lõunakalda osaline vabastamine või kergliiklusteed. Protsess kestab vähemalt 2024. aasta lõpuni, see annab meile aega lahendust lihvida.“
Anija vallavanem Riivo Noor: „Ministeeriumi ja RKIKi töötajad plaanivad kohtuda veel külavanematega, viiakse läbi mürauuring. Oleme palju rääkinud, nüüd võiksid tulla konkreetsed vastused, kui palju on võimalik meie ettepanekutega arvestada, ning lepiksime kokku, mis saab kergliiklustee ehitusest, kuhu tulevad müraseinad ja muu.“
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt: „Kohtumisel ütles Soodla Kaitseks esindaja, et Kuusalu vald kasutab riigilt antud taluvustasu ebaotstarbekalt. Selgitasin, et see pole nii. Vastasin, et seda raha on kasutatud teede ehituseks ja hoolduseks. Sigula ring on saanud musta katte, sellele kulus rohkem kui ühe aasta taluvustasu. Investeerisime ka Kosu teele musta katte panekut. Tänavu on plaanis teetööd Vahastu külas, ka Valgejõe–Kõnnu teelõigul. Kohtumisel öeldud väide, et taluvustasu eest on ehitatud Salmistu sadamat, pole õige. See raha on suunatud teedesse ja haridusse.“