Kehra naisrühm Kadrel tähistas 30. sünnipäeva

3824
Kehra 30aastane tantsurühm Kadrel koos praeguse ja endise juhendaja AITA TAMMEORU ja ANU MÄEORUGA (keskel).

„Palju õnne, kallis Kadrel, õnne soovime Sul!“ laulsid Anija vallavolikogu esimees ja vallavanem naisrühma juubelikontserdil. 

Laupäeval, 25. aprillil tähistas naisrühm Kadrel Kehra rahvamajas 30 aasta möödumist tantsurühma loomisest.
1984. aastal asutas Kehra tantsuõpetaja, Eesti NSV teeneline kunstnik  Helmi Hinrikus Kehra tselluloosi- ja paberikombinaadi ametiühingu klubi naisrahvatantsurühma, mida kutsuti tehase klubi naisrühmaks. Tantsima hakati Saaremaa Karja kihelkonna rahvarõivastes. Rühma esimene klaverisaatja oli Helmi Hinrikuse tütar Tiina Rulli. 1985. aastal käis Kehra naisrühm Tallinnas üldtantsupeol. Toonasest koosseisust tantsib Kadrelis siiani Liia Vislapuu.
Esimesed kümme aastat tehti proove tehase klubis.
„See oli harjutamiseks päris hea koht, tehase klubi oli kindel ja turvaline, seal oli palju suurem lava kui rahvamajas, sinna mahtus kenasti tantsima,“ meenutas sünnipäevapeol Kadreli ajaloost ülevaate teinud Anne Oruaas, kes on nasirühmas tantsinud üle 20 aasta.
Kui klubi jäi pärast tehase pankrotti külmaks, olnud tantsunaised ühed viimased, kes tegid seal veel proove.
1987. aastal võttis rühma juhendamise üle esimese koosseisu tantsija Anu Mäeorg. Tema tegi seda väikese vaheajaga kokku 25 aastat. Vahepeal, 2002. aasta sügisest kuni 2004. aasta kevadeni juhendas naisi Anneli Pajus. Möödunud sügisel võttis Anu Mäeorult rühma juhendamise üle senine tantsija Aita Tammeorg.
Esialgu käis tantsimine pillimuusika järgi ning pärast Tiina Rullit saatis rühma mõnda aega klaveril Helle Palm, seejärel tuli akordionil saatma tol ajal veel koolitüdruk olnud Julia Kulberg.
„Tema tegi seda päris pikalt, kuni muusika hakkas tulema makilindilt või plaadi pealt. Siis sai Juliast meie rühma tantsija,“ rääkis Anne Oruaas.
Teist korda käis naisrühm üldtantsupeol 1994. aastal. Toonasest koosseisust on Kadrelis veel neli tantsijat. 1995. aastal tantsiti Virumaa folklooripeol Viru Säru, 1997 käidi esimest korda Kehra linna delegatsiooni koosseisus välismaal – tantsimas sõpruslinnas Salos. Kokku on 30 aasta jooksul sõidetud Eestist väljapoole esinema kolm korda. 2007. aastal tantsiti Krimmis.
„Enda Trubok Kehrast oli seal parasjagu õpetaja ning kutsus meid koos segakooriga Helin ja Kehra Nukuga eesti keele päeva tähistamisele. Esinesime Jaltas tänaval, tantsisime kiriku ees ja Aleksandrovka koolisööklas,“ jutustas Anne Oruaas.
Seni viimane välisesinemine oli 2012. aastal Eesti-Soome tantsupeol, mil Tampere kergejõustikustaadionil tuli tantsida lausvihmas: „See oli üks märjemaid pidusid, kus oleme käinud. Kõige keerulisem oli pärast pidu hoida läbimärgi plisseerseelikuid.“
Kehra naisrühm on osalenud ka tuhamägede talvisel tantsupeol Kohtla-Nõmmel, Viljandi talvistel tantsupidudel, 2011. aastal Jõgeval suvekuumuses toimunud esimesel naiste tantsupeol „Naise lugu“ ning igal aastal teeb kaasa ka Anija valla laulu- ja tantsupäeval.
„Kuhu meid on kutsutud, oleme alati läinud, kuigi mõnikord pole meid ka tahetud,“ sõnas Anne Oruaas.
Kadreli nime all 10 aastat
Nime Kadrel sai naisrühm 2004. aastal. Anne Oruaas selgitas, et see on ühe nende repertuaaris oleva tantsu nimi.
Praegu on Kadrel Kehra rahvamaja naisrühm, proove tehakse kaks korda nädalas rahvamaja saalis. Trenniriided on sinised T-särgid ja must seelik. Eelmisest aastast käiakse 30 aastat vanade Karja rahvarõivaste asemel esinemas Harju-Jaani kihelkonna rahvariietega.
„Karja punased riided on küll väga ilusad, kuid Saaremaalt. Seetõttu hakkas valla kultuurikeskuse juhataja Ruth Lille peale käima, et peaksime kandma ikka oma kodukandi riideid. Tema kirjutas Leader-programmi projekti ja ka vald toetas. Eelmisel aastal olime uute Harju-Jaani riietega esimest korda Kehras Harjumaa memme-taadi lustipeol ja mitte keegi ei tundnud meid nende tanudega ära,“ naeris Anne Oruaas.
30 aasta jooksul on Kadrelis kokku tantsinud umbes 60 naist. Praegu on Kadrel seltsing, millel on 16 liiget: 14 tantsijat, juhendaja Aita Tammeorg ja arvepidaja Anu Mäeorg. Kadrelis tantsivad õed Piret Haugas ja Riina Tammelaan, ema ja tütar Koidu Treial ja Kristi Huusi, juhendaja Aita Tammeoru tütar Anneli Tammeorg, Raili Ilves, Maret Kivistu, Maret Klimenko, Kersti Oja, Anne Oruaas, Aino Rebotunova, Kairi Sirkas, Eve Uuspalu ja Liia Vislapuu.
Anne Oruaas kinnitas, et emasid-tütreid ja muidu sugulasi on Kadrelis tantsinud veelgi, näiteks kuulusid rühma koosseisu vahepeal ka Liia Vislapuu õetütred, kes praegu on kõrvale jäänud, kuna kasvatavad lapsi.
„Oleme neile kõigile tuhandest tänulikud, sest tänu tantsijaile on meie rühm püsinud ja püsib edasi,“ kinnitas ta.
Ühine tantsupidu
Juubelikontserdil ei esinenud üksnes Kadrel, vaid ka teised Anija valla tantsurühmad: Alavere naisrühm, valla segarahvatantsurühm ja naisrühm Päikeseratas ning naisrühm Raasiku Rõõmulised naabervallast.
Kadrelit õnnitlema tulnud Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev ja vallavanem Arvi Karotam laususid, et kontserti vaadates tekkis neil sarnane mõte – kui 15 kilomeetri raadiuses on neli tasemel naisrühma, võiks Anija vallas korraldada naiste tantsupeo. Segakoori laululaagrist peole tulnud vallajuhid laulsid tantsunaistele tervituseks sünnipäevalaulu, andsid üle tänukirja ja lilled.
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi direktorilt Epp Joabilt said tänukirjad Kadrelit juhendanud Anu Mäeorg ja Aita Tammeorg ning kauaaegsed tantsijad Liia Vislapuu ja Anne Oruaas. Ka Kehra rahvamaja juhataja Kristiina Oja tänas naisrühma juhendajaid.
Kadrelit õnnitlesid veel teised esinenud tantsurühmad. Paar nädalat varem 40. sünnipäeva tähistanud memmede tantsurühma Kadri juhendav Anu Mäeorg ja tantsija Milvi Mänd kutsusid naisi: „Kui te siin enam tantsida ei jõua, siis meie võtame teid kindlasti vastu.“