Kõrgemäe talu sai Raasiku vallast esimesena Põhja-Eesti toidumärgise

4620
Kõrgemäe talu suitsuliha tootjad MADIS SÕNAJALG ja ELEN SÕNAJALG ning Raasiku OTTi eestvedaja MEELI TEDER

Kõrgemäe talu Raasiku valla Pikavere külas toodab Eestis ainsana mahedat suitsuliha.

Kõrgemäe talu suitsuliha tootjad Elen ja Madis Sõnajalg on olnud väikeettevõtjad veidi üle poole aasta, kuid leidnud selle ajaga arvukalt müügikohti, hankinud kaardimakseterminali, valitud Ida-Harju Koostöökoja kohaliku toidu brošüüri kaanefotole, taotlevad lihale mahemärgist ning said Raasiku OTTi korraldatud toidufestivalil 24. aprillil Arukülas Põhja-Eesti kohaliku toidu märgise.
Märgise andis lihatootjatele üle Ida-Harju Koostöökoja tegevjuht Tiina Sergo, kes tunnustas, et Kõrgemäe talu on Raasiku valla esimene märgiseomanik. Kokku on see antud 16 tootjale. Märgise asutas MTÜ Arenduskoda Leader piirkond, kuhu kuuluvad Kuusalu, Vihula, Kadrina ja Tapa vald, Loksa linn.
MTÜ Arenduskoda toiduprojektide juht Eha Paas rääkis, et väljapoole Arenduskoja piire on läinud ka 6. märgis, mille sai MTÜ Viikingid, mis tegutseb Rakvere vallas.
Eha Paas ütles, et Kõrgemäe talu võeti Põhja-Eesti toidumärgise perre rõõmuga vastu: „Soovime märgise arendamisel teha koostööd Põhjaranniku kõigi tegevusgruppidega, et märgis leviks ja kujuneks Põhja-Eesti kohaliku toidu piirkonna märgiseks. Seega Kõrgemäe talule märgi andmine on liikumine eesmärgi suunas.”
Esimesed märgised jagati 2013. aasta oktoobris, möödunud aasta detsembris otsustati, et Arenduskoja loodud märgis laieneb üle Harjumaa. Anija vallast pole ükski toidutootja seda veel saanud. Kuusalu vallast on kohaliku toidu tunnustatud tootjad OÜ Kadakamäe, OÜ Mageda VL, OÜ Vana-Sirge Küülik ning OÜ Koduleivad.
Põhja-Eesti mahe suitsuliha
Madis Sõnajalg ütles, et märgis näitab kuulumist piirkonda, on kasulik müügikanalite leidmiseks ja koostööks teiste ettevõtjatega: „Märgise taotlemine ei maksnud meile midagi. Kui Raasiku OTTi eestvedaja Meeli Teder meile seda võimalust tutvustas, olime kohe nõus.  Igatahes  annab  see  meile eelise nende ees, kellel seda märgist pole.”
Lihatootja lausus, et märgise saamiseks tuli kirjeldada oma põhimõtteid, nõustuda märgise saamise tingimustega, komisjonil kulus otsuse tegemiseks poolteist kuud: „Tunnustus on oluline eelkõige me endi jaoks ning tekitab märgiseomanikega usaldusliku suhte. Teame üksteist ning kui keegi põhimõtete vastu eksib, tõstavad teised häält. Märgis kehtib kolm aastat ning pärast seda on näha, kuidas see end õigustas.”
Hiljuti asus Kõrgemäe talu taotlema mahemärgist – nende puuküttega suitsuahjus valmib Eesti ainsast maheseafarmist Roosna-Alliku lähedalt pärit liha .
Ettevõtja sõnas, et maheliha hind on küll kallim, kuid sisaldab rohkem lihasisest ja küllastumata oomega-rasvhappeid ning vähem küllastunud rasvhappeid.
Kui Kõrgemäe talupidajad toidumärgise kätte said, oli nende lihalett avatud 24. aprillil Aruküla rahvamaja fuajees. Raasiku OTTi ehk Otse Tootjalt Tarbijale teisel toidufestivalil oli kümmekond müüjat. Letid olid peale fuajee ka õues peaukse juures. Eelmisel toidufestivalil Raasikul kuu aega tagasi oli müüjaid ja ostjaid veidi rohkem. Kohaliku Omaalgatuse Programmi toel korraldatud festivalidega soovib Raasiku OTT oma liikumist rohkem tutvustada, arendada ettetellimissüsteemi ning propageerida kohalikku toitu.
Beežist menüüst peaks loobuma
Samal ajal, kui festivalil käis vilgas kauplemine, lahutas laste meelt Raasiku noorsootöötaja Angela Allik, rahvamaja saalis aga pidas loengut toitumisnõustaja ja õppejõud Külli Holsting, kes rääkis kohaliku ja maheda toidu olulisusest.
Ta tõdes, et kuigi tööstused pole jõunud meie loodust veel nii palju saastada, on siiski probleeme ka Eesti põhjavee ja siseveekogudega: „Oma aiasaadusi võiks kasvatada võimalikult puhtalt ja mahedalt, vähendada taimemürki, mis tõstab inimestel tsöliaakiat ja gluteenitalumatust. Mahedalt tootmiseks ei pea olema tingimata sertifikaati, mis on mõeldud eelkõige tootjatele.”
Ta soovitas, et kui enesetunne on kehv, aga arstid viga ei leia, tuleks kahtlustada toidutalumatust: „Tuleks välja selgitada, mis toit tekitab probleeme – jätta mõni toidugrupp menüüst välja ning vaadata, kas on muutusi.”
Keha vaenlased on toitumisnõustaja sõnul ka poest ostetud ja plastkarpi pandud kuum valmistoit ning küpsetamisel kasutatav foolium – rasvane kala ning sidrun panevad alumiiniumi reageerima, raskemetallid ladestuvad organismis järk-järgult ja salakavalalt.
Kõrvale tuleks tema arvates jätta niiöelda beež menüü ehk limonaad, küpsis, sai ja makaronid ning süüa rohkem Vahemere-stiilis toitu – palju hooajalist köögivilja, marja, rohkem kala ja vähem liha.
Kohalikud tootjad Soome ja Lätti
Pärast kauplemist oli festivalil vestlusring tootjatega. Ida-Harju Koostöökoja tegevjuht Tiina Sergo kirjeldas, et tulemas on rahvusvaheline projekt ning Leader-grupid koostamas uusi strateegiaid: „Kohalik toit on prioriteet ning üks me tegevusi on Põhja-Eesti toidumärgise arendamine. Soovime, et see märk esitleks Põhja-Eesti toitu kui mahedat ja tervisesõbralikku.”
Ida-Harju Koostöökogu võtab osa  Arenduskoja ja MTÜga Rohelise Jõemaa Koostöökogu projektist „Jätkusuutlik, kestev ettevõtlus maal”, kuhu on kaasatud Soome ja Läti tegevusgrupid.
Tiina Sergo: „Kavas on väikeettevõtjate rahvusvaheline vahetus, et õppida ühisturundust ja üksteise tegevusest. Projekt algab järgmisel aastal ning peaks teavitama avalikkust sellest, miks võiks osta toitu kohalikult turult, mitte suurest  poeketist.  Plaanis  on  kaasata kohalikud MTÜd, kes soo-vivad pakkuda või juba toodavad kohalikku toitu, maaturismi pakkujad, väikesed külapoed. Leader-piirkonnast on võimalik kaasata 94 ettevõtjat.”
Projektis saab iga väiketootja endale välispartneri, kellel on sarnane tegevusvaldkond. Üksteisel käiakse kordamööda külas.
Tegevjuht rääkis, et Põhja-Eesti kohalikule toidule luuakse eraldi koduleht: „Lõuna-Eesti on nii tuntud, et nende toiduletid on lausa Tallinnas kaubanduskeskustes. Miks ei võiks seal olla hoopis Põhja-Eesti. On lootus, et Põhja-Eesti toidumärgiseid saaks välja antud üle 90. Ambitsioon on suur, aga ots on lahti tehtud.”
Ta ütles, et plaanis on korraldada Luige laadaga võrreldav suursündmus – Põhjaranniku kohaliku toidu festival mitme Leader-tegevusgrupiga. Piirkondlikud festivalid, nagu olid Raasikul ja Arukülas, toimuksid endiselt.
Vestlusringis tehti Põhja-Eesti toidumärgisele ka kriitikat. Karepa Ravimtaimeaia perenaine Katrin Luke sõnas, et erinevaid märgiseid on liiga palju ning see läheb tootjale keeruliseks. Ta lausus, et ainsana on tõeliselt kontrollitav mahemärk.
Tiina Sergo sõnas, et üks on kvaliteedi-, teine piirkonnamärgis: „Sissetöötamine nõuab aega. Kes Põhja-Eesti märgist on taotlenud, hakkavad seda väärtust looma.”
Vestlusringi lõpus küsis Meeli Teder oma tootjatelt nõu, kuidas OTTi liikumisega edasi minna ning lausus, et plaanis on laieneda: „Oleme Juta Asujaga arutanud, et Ida-Harju piirkonnas võiksid olla samasugused kaubapäevad nagu meil Arukülas. On plaanis kirjutada projekt ning korjame mõtteid, kuhu peaks välja jõudma. Ida-Harju Koostöökojaga on väga hea klapp ning piirkonnas on seitse suuremat asulat, kus OTTi turgu veel pole.”
Ta rääkis, et praegu on Raasiku OTTis tootjaid 15-16, kui Ida-Harju väiketootjad kokku otsida on seltskond tunduvalt suurem ning võimaldaks võtta Raasiku OTTile palgalise koordinaatori. Jutuks oli ka turu loomine Jüri alevikku – Rae vallavalitsus kuulutas turupidaja leidmiseks konkursi, kus plaanib osaleda ka Raasiku OTT, kui tingimused sobivad.