Kehra lasteaedade toit valmistatakse kooli sööklas

2749
Kehra kooli söökla meeskond MARIKA ARIKE, ALLA LADINSKAJA, MARIS SOIKKA, VALENTINA ROŠTŠINA, SARMA VILJANSKA, MARIKA VEEDLA ja uued kastrulid.

Lepatriinu ja Lastetare sööklad on 1. septembrist suletud.

„Väga kiire on olnud. Kolme nädalaga pidime kõik valmis saama,“ kirjeldas Kehra gümnaasiumi söökla juhataja Marika Arike kooli ja lasteaedade sööklate ühendamist.

Juunis kiitis Anija vallavolikogu heaks Kehra gümnaasiumi ja lasteaedade sööklate liitmise. Sööklate ühendamine algas augustis. Septembrist hakkasid kooli sööklast toitu saama 480 kooli- ja 250 lasteaialast. Lisaks lõunale, mida tuleb valmistada kolmandiku võrra rohkem, tehakse kooli sööklas valmis ka lasteaia hommikusöök ja õhtuoode.

„Juunis võttis volikogu vastu otsuse, et uuest õppeaastast asutakse toitu valmistama koolis, kuid olid puhkused, see info kohe meieni ei jõudnud.
Augustis algas kiire töö. Köögi muutmiseks inspektsiooni nõuetele vastavaks oli meil aega umbes nädal. Inspektor ei uskunud, et toime tuleme, aga saime hakkama,“ jutustas Kehra gümnaasiumi direktori asetäitja  majanduse alal Ülle Sirkas.

Rohkem tööd
Toidu transportimiseks osteti uued termosed, termokastid ja toidukarbid. Viimased osutusid eriti vajalikeks kahel esimesel päeval, kui termosed ei olnud veel kohale jõudnud. Lastetare lasteaia söökla inventar toodi kooli sööklasse. Korda tehti dokumentatsioon, pandi paika menüüd, koolisöökla hakkas tööle täiskoormusega.

„Oleme kõik olnud multifunktsionaalsed, et asjad tehtud saaksid. Poiste tööõpetuse õpetaja Toomas Tanne pani paari päevaga kokku kuivainete lao.
Varem ei olnud sellist asja vaja, sest putru tehti kord nädalas. Nüüd peab seda keetma lasteaiale iga päev,“ jutustas Marika Arike. Ta kiitis söökla töölisi, et nad on hästi toime tulnud: „Esimestel päevadel olid kõik küll hapude nägudega, sest tööd tuli juurde ikka väga palju. Nüüd hakkavad juba ära harjuma ja tulevad toime. Kaks uut töötajat on meil lisaks, tööülesanded on ära jaotatud. Olen nendega väga rahul.“

Ka sööklajuhataja töökoormus on kasvanud: „Paberitööd on palju juurde tulnud. Pidevalt peab täitma kaalulehti ja muud.“

Eeskuju sööklate ühendamiseks saadi Klooga ja Aegviidu lasteaedadest.

Ülle Sirkas oli rahul, et Kehra lasteaiad olid vastutulelikud: „Kartsime, et võib tulla probleeme ja nad ei pruugi sellise ühendamisega nõus olla, aga olid väga mõistvad. Asjad lähevad nüüd iseenesest paika.“

Toidud komplekteeritakse rühmade kaupa koolis valmis. Lasteaias tuleb need vaid laiali jagada. Lasteaedadesse viiakse toit vallavalitsuse autoga.

Anija abivallavanem Marge Raja selgitas, et varem oli kooli käsutuses vallavalitsuse sõiduauto. Nüüd kasutavad kaupade veoks ettenähtud autot, kuhu mahuvad termosed ja toidukastid. Kooli majandustöötaja viib need masinaga kohale ja toob pärast tagasi.

Lastele maitseb
Lasteaed Lastetare direktor Viktoria Borikova ütles, et esialgu tekitas uus olukord natuke segadust, kuid mõne päevaga said asjad paika: „Suhtleme kooli sööklaga tihedalt, toit on toodud õigeaegselt, hea rütm on sees. Lasteaias peame panema paika tööjaotuse, sest praegu võtan toidud vastu mina. Lapsed söövad hästi, toit on hea.“

Ta lisas, et kahju on uuest inventarist, mida lasteaed oli viimastel aastatel muretsenud: „Igal aastal ikka midagi – ahjud, laud, riiulid, nõud. See kõik on nüüd koolis. Lohutame end sellega, et kasutatakse ikkagi meie laste toitlustamiseks.“

Lastetarest koondati üks abitööline ja kokk. Teine kokk sai pesupesija koha.

Lepatriinu lasteaia direktor Jana Lass sõnas, et kooli sööklaga on tihe ja hea koostöö ning probleeme toitlustamisega ette ei ole tulnud: „Ainult esimesel päeval tuli lõuna 15 minutit hiljem, sest meil oli läbi rääkimata, kas sööme täpselt täis- või veerandtunnil. Menüü on natuke teistsugune kui varem, aga päris huvitav ja lastele maitseb. Kalorsus peab olema sama, nii et väga suurt vahet ei ole.Varem oli kolm supi ja kaks praepäeva. Nüüd on vastupidi.“

Ta lisas, alguses olid lasteaiad hirmul, et hakatakse pakkuma poolfabrikaate, kuid õnneks seda ei juhtunud. Koolisöökla hangib toorained samadest firmadest, kust lasteaiadki.

Lepatriinu söökla inventari kooli väga palju ei viidud, sest enamik tehnikat oli vana ja amortiseerunud.

„Varem või hiljem oleks läinud see mahakandmisele. Söökla tehnika ei olnud enam ammu nõutele vastav, kuid tervisekaitse lubas meil tegutseda, sest kõik oli alati väga puhas ja korras,“ selgitas Jana Lass.

Lepatriinu lasteaiast koondati kaks kokka, mõlemad lähevad järgmisest aastast pensionile. „See oli kõige kurvem. Üks nendest töötas meil 32 aastat, lasteaia avamisest peale,“ sõnas Jana Lass. Söökla abitöölise koht koondati samuti, kuid tema jätkab lasteaias pesupesijana.

Sööklate ühendamine oli Anija vallavalitsuse pikemaajalisem plaan, selgitas Anija vallavanem Tiit Tammaru juunis Sõnumitoojale, kui ilmus uudis plaanist panna sööklad kokku. Kooliõpilaste vähenenud arvukuse tõttu ei töötanud söökla täisvõimsusel. Lasteaedade sööklad vajanuks renoveerimist ja uuendatud inventari. Sööklate ühendamisega lootis vallavalitsus säästa 40 000 eurot aastas, mille eest tõsta järgmisest aastast lasteaia töötajate palku.
Kui palju sööklate ühendamise projekt nüüd maksma on läinud ei osanud Anija abivallavanem Marge Raja veel täpselt öelda: „Kuna aega oli vähe ja sööklad ühendati kiiresti, siis ei ole me jõudnud lõplikku kalkulatsiooni teha.“