Anija vallavalitsus trahvib murul parkijaid

1509
Muruplatsile pargitud autod on Kehras igapäevane nähtus.

Kehra ja Lehtmetsa korteriühistutele pakub vallavalitsus võimalust rajada parklad.

Möödunud nädalal pöördus Sõnumitooja poole Kehra Kose maantee 30 korteriühistu juhatuse liige Meelika Mäeorg, sest leidis ühel hommikul auto esi­klaasilt trahvikviitungi murul parkimise eest.

„Saan aru, et vallal on seaduslik õigus haljasalal parkimise eest trahvida, aga kas peaks kohe esimesel korral seda probleemi nii valuliselt lahendama,“ esitas ta küsimuse.

Meelika Mäeorg selgitas, murule pargitakse peamiselt seetõttu, et maja ees on ruumi vähe ja on keeruline leida parkimiskohta: „Eelmisel õhtul parkisin auto oma maja ette. Ma ei eitagi, et rattad olid murul, kuid maja ees parklas olid kõik kohad täis. Alternatiiv olnuks jätta auto paralleelselt teega, kuid siis oleksin hõivanud kahe auto koha. Hommikul, kui kviitung kirjutati, oli juba kindlasti ruumi, sest enamik inimesi läheb tööle, aga kas ma peaksin varahommikul tormama autot ümber parkima.“

Ta lisas, et kuulis esimest korda, Anija vallavalitsus teeb murul parkimise eest trahvi, ning teavitas pärast trahvikviitungi leidmist ühistu teisi liikmeid.
Vähem kui ööpäevaga olid kõik autod ümber pargitud.

„Vallavalitsus oleks võinud tegutseda samamoodi, kõigepealt teavitada. Usun, et seda ei tehtud inimeste kiusamiseks, vaid ikka selleks, et hoolitseda heakorra ja haljasalade eest, aga just sellepärast oleks võinud inimesi kõigepealt hoiatada ning probleem oleks lahenenud. Pöördusin vallavalitsuse poole järelepärimisega ja kaalun trahvi vaidlustamist.“

Anija valla väärteomenetleja Sergei Dõmša rääkis, et haljasaladele parkimine on juba aastaid olnud Kehras suur probleem: „Igale autojuhile peab liiklusseadus ilma igasuguse kampaaniata selge olema ja selle kohaselt ei tohi haljasalale parkida. Esimesed murule parkijad võtsime vastutusele 2011. aasta suvel.“

Ta selgitas, et trahve on murul parkimise eest tehtud harva ja rohkem on ta piirdunud hoiatustega: „Kui õnnestub omanik kohe kätte saada, siis ütlen talle, et auto tuleb mujale viia. Hoiatused küll mõjuvad, kuid  paraku on trahvide mõju suurem.“

Ta tõi näite, kuidas pärast hoiatuse tegemist on mõni autoomanik lasknud sõidukil seista samal kohal edasi mitu nädalat. Seevastu trahvi puhul pargitakse peaaegu alati kohe ümber.

Kose maantee 30 juhtumi kohta ütles Sergei Dõmša – trahvi ei saanud autoomanikud, kes olid sõiduki parkinud nii, et rattad puudutasid teeäärset murukamarat, küll aga need, kelle auto seisis haljasalal: „Praeguseks on sõidukid pargitud sedasi, et haljasalale ei sõideta, kuigi meie poole pöördunud inimese sõnul ruumi parkimiseks ei olnud. See ei olnud esimene kord, kus tema auto seisis murul, masin on peaaegu alati sinna pargitud.“

Ta lisas, et igale korteriühistule on pakutud vallalt maad, et rajada parklad, ning mitu ühistut on seda võimalust juba kasutanud: „Ka sealsamas, Lehtmetsas, kus asub Kose maantee 30. Nende ühistu ei ole meile aga sellekohast palvet esitanud. Parklaid võib rajada maja juures olevatele muruplatsidele.“

Meelika Mäeorg vastas, et on harjunud autot tõepoolest oma maja ette jätma, sest  mujale parkimisega on ette tulnud ebameeldivaid intsidente: „Minu autokerele oli kritseldatud, kui julgesin jätta prügikastide kõrvale, majast eemale. Korra leidsin põhjendamatu sõimukirja, kui jätsin maja kõrval olevate garaažide ette tühjale asfaltplatsile. Kui parkisin maja ette haljasala puutumata, oli ühel hommikul sisse sõidetud auto uks, sest majaesine tee muutub teistele autodele läbimiseks kitsaks.“

Parkla rajamise võimaluse kohta sõnas ta, et ruumipuudus maja ees on tekkinud rohkem pärast seda, kui tänav erinevate ehitustööde käigus üles kaevati. Tee on halvas olukorras ja inimesed pargivad pigem murule kui porilompi. „Korteriühistu ei peaks oma rahadega parklat ehitama lihtsalt sellepärast, et maja ees olev tee on halvas seisukorras.“