Kehra Kunstidekooli juht ENE KERB: „Ka kitsamates oludes on võimalik töötada.“

2094
Kehra Kunstidekooli direktor ENE KERB loodab, et juubelipidustustel osaleb rohkem vilistlasi kui viis aastat tagasi.

Kehra Kunstidekool sai suve lõpus 50aastaseks. Kuidas tähistate juubelit?

„Meil on 14.-17. novembril erinevates kohtades üritused nii vallarahvale, lastevanematele kui vilistlastele. 14. novembril on õpilaste kontsert Kehras koguduse majas ja 16. novembril teeb plaatpillide ansambel Xilofono oma 15. sünnipäeva raames kunstidekooli majas kontserdi.

Põhiüritus on meil 17. novembril, sellel on kaks osa: pidulik kontsert-aktus Anija valla rahvamajas, õhtu poole Kehra Kunstidekoolis koosviibimine õpetajatele ja vilistlastele, siis esinetakse vabamas vormis. Nii vilistlased kui õpetajad on omad pundid kokku pannud. See on võib-olla viimane sünnipäev selles majas, nii et nostalgia mõnelegi.

Aastapäeva puhul anname välja ka oma kooli esimese CD. Lindistasime suvel ja loodame plaati pidustustel juba käes hoida. Me ei rõhunud akadeemilisele kvaliteedile, vaid et kõik pillid, ansamblid ja laululapsed oleks esindatud. Kunstiosakonna 4. klassi õpilane Alissa Kišenija tegi plaadikujunduse. Valmib ka Xilofono plaat, millel on vilistlase Kaisa Jõhviku enda tehtud teos.

Kas olete ka eraldi vilistlaste poole pöördunud, et nad kaasa lööks?

„Meil on tiim, kes Facebooki kaudu vilistlasi kokku kutsub. Kahjuks oli 45. aastapäeval rahvast üsna hõredalt. Loodan, et kaasalööjaid on ka esinejate hulgas. Üllatusmoment siiski jääb. “

Mis on viimasel ajal koolis muutunud?

„Väga palju on selle aastaga juurde tulnud õpilasi. Siiani oli natuke üle saja, tänase päeva seisuga on meil 175 õpilast, kellest mõni osaleb mitmel pool. See tähendab, et oleme vajalikud ja huvi asja vastu on. Meil tõusis septembrist õppemaks, kartsin, et ehk jäävad mõned sellepärast ära, aga praegu on kõik korras ja võlglasi on vähe.

Samuti on meil jälle kunsti ettevalmistusklass, mida pole aastaid olnud, sest polnud lapsi. Sel aastal on ettevalmistusklassis 11 õpilast.

Jaanuarist sai kooli alla toodud Heli laulustuudio, mis tegutses MTÜ Kehra Kultuuriseltsi all. See on väga populaarne, õpib 65 last ehk 6 rühma, kellest noorimad 2-3aastased. Nüüd ei käi lapsed kultuurikeskuses ja on ametlikult kooli nimekirjas. Laulustuudio ei toimiks, kui poleks nii head lauluõpetajat nagu Heli Karu – ta on õige inimene õigel kohal.“

Kui õpilaste arv on nii palju kasvanud, kas olete ka õpetajaid juurde palganud?

„Õpetajaid pole juurde võtnud, oleme saanud hakkama. Individuaaltund teeb personalikulu suureks, aga lisandusid rühmatunnid ja selle arvelt koormus oluliselt ei tõuse. Eelmisest sügisest on meil kaks uut õpetajat ja uus kontsertmeister. Samuti on jälle võimalus õppida laulu eri­alal Eve Pärnsalu juhendamisel. Kokku on 18 õpetajat. Siinkohal tahan tänada kõiki õpetajaid, kes hoole ja armastusega teevad oma tööd.“

Kas paljud teie õpilased lähevad pärast kooli lõppu edasi muusikat või kunsti õppima?

„Põhiliselt õpitakse ikka enda jaoks, aga igal aastal läheb 2-3 õpilast edasi õppima. See ongi normaalne. Me tahame anda lastele jõukohase võimaluse kunsti ja muusikaga tegelemiseks. Selleks on huvi- ja põhiõpe. Põhiõppes saab õppida süvendatult, huviõppes on lastel tundide arv väiksem, aga selle arvelt on võimalik kooli võtta rohkem õpilasi. Kogu vabariigis on viimasel 10 aastal huviõppe osakaal oluliselt suurenenud – nii saab koolitada võimalikult palju lapsi.“

Vallavalitsusel on plaan kunstidekool algklasside majja kolida. Kui palju sellest teate?

„Ikka tean, olen ise ka vallavolikogu liige. Kolimisega seoses võitlevad minus kaks poolt. Emotsionaalne pool ütleb, et meil on oma maja, vahvalt ruumi, õpetajatel oma kabinetid. Meil on ka suur pillipagas, juba kuus suurt tiibklaverit.

Minus on ka teine pool, realistlik, mis vaatab seda 40 aastat vana linoleumi põrandal ja neid koledaid seinu. See maja vajaks kapitaalremonti. Maja ülalpidamine maksab 20 000 eurot aastas. Realist minus ütleb, et saaksime seda raha mujal kasutada, uute pillide, vahendite ja miks mitte ka uute õppesuundade jaoks.

Need kaks poolt võitlevad ja peale jääb realist, kes näeb, et ka kitsamates tingimustes on võimalik tegutseda. Laste ja vanemate jaoks on ideaalne, kui kõik on ühes kohas ega pea jooksma edasi-tagasi.“

Kas algklassidemajas on teile piisavalt ruumi?

„Meile lubati, et saame omaette ruumid, teisiti polegi võimalik. Kui gümnaasiumihoone valmis saab, kolivad 4. klassid sinna ja kolm ruumi jääb vabaks. Kui koht üle vaadata, leiab kindlasti mõistliku lahenduse. Osaliselt tuleb kasutada ka klasside ruume, aga usun, et saame hakkama.

See on väljakutse, aga mina ei karda. Kooli sisu on pilli- ja kunstiõpetus ning sisu kolimisest ei muutu. Olen ka õpetajatele ja lastevanematele selgitanud ja kõik on lõpuks mõistnud, et kolimine on mõistlik lahendus. Peame olema realistid – vaatama küll tagasi, kuid suundume edasi.

Olen väga tänulik valla endistele ja praegustele juhtidele, et nad on oluliseks pidanud huviharidust rahastada. Riigi poolt pole otsest kohustust kohalikule omavalitsusele pandud, aga siiski on seda tehtud 50 aastat.“

Nii et kolimine on kindel?

„Kindlat otsust pole, aga see on valla arengukavas sees. Eeldatavasti tuleb algklasside maja remont suvel ja seda tehakse silmas pidades, et kunstidekool kolib sinna. Võimalik, et järgmisel sügisel oleme juba seal.“

Mis kunstidekooli praegusest majast edasi saab?

„Praegu on otsad lahti, aga usun, et vallavalitsus üritab hoonet maha müüa. Samas saaks sellest suurepärane odav hostel, kui keegi tahaks äri teha. Kunagi oli majas ühiselamu, nii et siin on ideaalsed väiksed toad. Kindlasti on igasuguseid võimalusi, oleks ainult hakkajaid inimesi!“


Kehra Kunstidekooli ajalugu

Kehra Kunstidekool asutati 1962. aastal ning see alustas tööd Kehra keskkooli majas 52 õpilasega. 1970. aastal kolis kool osaliselt tehase klubisse, osaliselt Spordi 3 asuvasse keldrisse. Viis aastat hiljem sai kool keskkooli algklassidemajas kolm ruumi ja 1990. aastal oma kahekorruselise maja Kose mnt 22, kus ollakse tänaseni. Kunstidekooli on lõpetanud 48 lendu, 365 õpilast.