MTÜ Eesti Omastehooldus asutaja ja juht HELLE LEPIK, oktoobri alguses anti Teile eakate festivalil üle konkursi „Aastad täis sära ja väärikust“ erakordse persooni preemia. Mis see on?
„Oli tore üllatus ja tunnustus. Sain tänukirja, ajakirja Elukiri aastatellimuse ning kingikoti raamatute ja mõnede igapäevaeluks tarvilike esemetega. Kes mind preemiale esitas, ei tea, olen uurinud, ei taheta rääkida.“
Mis ajast olete omastehooldusega tegelenud?
„MTÜ Eesti Omastehooldus on asutatud märtsis 2011, kuid tegevus on toimunud selles valdkonnas aastaid.
Võib öelda, et alustasime omastehoolduse valdkonnaga siis, kui tegime 1996. aastal Kuusalu lasteaia Jussike juurde puuetega laste rühma. Peaeesmärk polnud mitte laste arendamine, sest spetsialistid puudusid, vaid soov aidata nende tublisid vanemaid. Nägin, kui väsinud nad olid, tahtsime anda neile võimalust natukenegi vabamalt hingata.
Teiseks käivitasime Kuusalu vallas vabatahtliku tegevusena naabriabi. Oli paarkümmend inimest, kes käisid koduseid abivajajaid aitamas.
Me ei leiutanud midagi uut, see kõik oli mujal maailmas ammu olemas, saime infot Soome kolleegidelt.“
Käisite Soomes õppimas, kas sõprusvallas Sipoos?
„Ei, see toimus teist liini pidi. 1995. aastal sattusin Vantaa kõrgemasse ametikooli, kursused korraldas Soome Koduabitöötajate Liit. Tekkisid pikaajalised kontaktid, käisime Kuusalu valla sotsiaalvaldkonna töötajatega kogemusi saamas.
Nägime, kuidas Soomes on hoolekanne korraldatud – seal hoolitseb riik abivajajate eest. Riik võtab inimese hooldekodusse. Kui pere tahab ise hooldada, siis ei satu nad vaesusesse, vaid riik annab tugiteenused ning tagab hooldajale koolituse ja sotsiaalse kindlustatuse. Sellele vaatamata tegutseb neil juba 20 aastat omastehooldajate ja lähedaste liit.
Soomlased on imestanud, kuidas meie perekonnaseadus paneb kohustused lähedase inimese eest hoolitsemisel pereliikmetele, samas puudub süsteem, kes neid hooldajaid toetaks. Inimesed on suures osas jäetud oma hädadega üksi, meie riik maksab kohalike omavalitsuste kaudu lähedase pereliikme hooldajale 19 eurot kuus, mõned tublimad ja mõistvamad omavalitsused ka rohkem.“
Lahkusite Kuusalu valla sotsiaalameti juhataja kohalt aastal 2000, mida edasi tegite?
„Läksin kooli, 2002. aastal kaitsesin Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritöö teemal „Sotsiaalteenuste areng Eestis“. Töötasin siis Tallinna pedagoogilises seminaris sotsiaaltöö lektorina, mulle jooksis kokku palju materjali. Analüüsisin omavalitsuste sotsiaaltööd – teenuseid, töötajate haridustaset.
Tulemused olid mõtlemapanevad. Kesk- ja Lõuna-Eesti väikeste omavalitsuste sotsiaaltöötajad leidsid, et teenuseid oli piisavalt ja vajadus väike. Viimsi valla sotsiaaltöötaja aga vastas, et teenuseid vähe ja vajadus suur. Selgus, et inimeste teadlikkus on linnalähedastes valdades suurem, infot liikus rohkem, osati küsida.
Olulist rolli mängib ka sotsiaaltöötaja haridus. Kes oli saanud erialase ettevalmistuse, oskas vaadata valdkonda laiemalt, nägi erinevaid seoseid ja hindas teenustevajadust kõrgemalt.“
Viimasel ajal räägitakse juba ka Eestis omastehooldusest palju rohkem.
„Räägitakse aastaid, kuid tänini on puudu juriidiline mõiste. Tegutseme selle nimel, et omastehooldus jõuaks ka seadusandlikesse aktidesse. Koostan praegu omastehoolduse arengukava, selles on omastehooldust puudutavad ja kirjeldavad mõisted põhjalikult lahti kirjutatud.
Olen eesmärgi sõnastanud nii: „Seadustada omastehooldus Eesti hoolekandesüsteemis, et oleks koordineeritud ja paindlikult korraldatud, taskukohane, kaasav, kliendi vajadustest lähtuv, võrdseid võimalusi tagav ja jätkusuutlik hoolekandeteenus.“
Kellena Te arengukava kirjutate?
„Teen seda Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse ehk ERKASe projektijuhina. Selle sihtasutuse on loonud linnade liit ja maaomavalitsuste liit.
Arengukava projekt peab valmis saama lähiajal, sest 13. detsembril on riigikogu suures saalis omastehooldus arutusel riiklikult tähtsa teemana. Selleks on tehtud väga suur eeltöö, meid on toetanud riigikogu liige Helmen Kütt, palju on aidanud Tiina Kangro ja tema juhitud MTÜ Puutepunktid. Oleme koos käinud teema vajalikkust selgitamas riigikogu sotsiaalkomisjonis.
Arengukava tööversiooniga saab tutvuda MTÜ Eesti Omastehooldus kodulehel www.omastehooldus.eu. Meie kodulehel on palju teemasid, mis mõeldud aitama omastehooldajaid hooldustööga paremini toime tulema. Ka üks näidisankeet ehk tagasisideleht kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale. See annab võimaluse mõelda, kuidas on teenused korraldatud nende vallas või linnas, ning ärgitab olema julged, minema küsima lisaks kohustustele ka vajalikku koolitust ja igakülgset informatsiooni.“
Mis ajast töötate ERKASes?
„Läksin sinna projektijuhina tööle 2005. aastal. Esialgu tegelesin omavalitsuste ametnike mitmesuguste koolitustega, põhitöö kõrvalt jätkasin omastehoolduse teemaga. Hakkasin ERKASe alt tegema projekte, korraldasime ka selle valdkonna koolitusi. Koostöös sihtasutusega Innove toimusid näiteks omastehooldajate 2aastased kursused. Viisime kokku omavalitsuste esindajad ja sotsiaalministeeriumi töötajad. Korraldatud on mitmesuguseid kohtumisi, kahel korral on toimunud omastehoolduse aastakonverentsid.
On olnud omastehooldajate suvekursused mitmel pool Eestis, sest nad ei saa oma hooldatava tõttu kaugele minna, tuleb sõita neile lähemale.
Suvekursustel on kokku 360 inimesele tutvustatud hooldusvahendeid ja nende kasutamist. Väga paljud ei oska neid küsida ega kasutada, ratastoole ja keppe teatakse tahta, muud mitte. Õpetati hooldusvõtteid, abistatava tõstmist ja paljut muud, keegi pole sellega seni tegelenud. Omastehooldajatele tuleks anda palju rohkem professionaalset koolitust ja näpunäiteid, et nad tuleksid oma raske tööga paremini toime, säiliks inimväärsus nii omastehooldajal endal kui tema abi vajaval lähedasel pereliikmel.
Eestis on praeguseks 40 omavalitsuses või piirkonnas omastehooldajate kogemusrühm. Kuusalu vallas juhib seda Tiina Tursman. Oleme saanud projektitoetustest raha koolitusteks.“
Miks selle kõigega tegelete, kas olete ka ise hooldaja?
„Ei, ei ole. Omastehooldajate eest saavad kõige tõhusamalt kõneleda need, kes ise ei ole selles rollis, me ei küsi endale, vaid juhime tähelepanu teistele.
Mida rohkem olen üksikuid lugusid kuulnud, seda enam tahan sellega tegeleda. Keegi peab ju, elu ei koosne ainult ilusatest asjadest. Inimesed haigestuvad, sünnivad puuetega, juhtuvad õnnetused ja jäädakse pikaajaliselt hooldatavaks, nende pereliikmed peavad leidma lahenduse. Sageli antakse endast kõik, et armsat pereliiget hooldada, ollakse stressis. Selliseid inimesi tuleb julgustada ja toetada nii moraalselt kui ka materiaalselt.
Omavalitsuste ametnikud võiksid omavahel teha rohkem koostööd ja kokkuleppeid, et inimesed ei jääks oma muredes üksi. MTÜ Eesti Omastehooldus püüab igati kaasa aidata, et see valdkond jõuaks Eestis lõpuks samale tasemele, nagu on Euroopa paljudes arenenud riikides.“
