Kehra korteriühistutel on võimalus laiendada parklaid

698

Kuna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorude paigaldamise tõttu tuli Kehra kortermajade esised üles kaevata, pakub vallavalitsus ühistutele – laiendage haljasalade arvelt parklaid.

Anija vallavalitsus on elanikud ja korteriühistute esindajad kutsunud kahel korral kokku ning teinud ettepaneku hakata laiendama majaesiseid parklaid.

„Nüüdseks on kortermajade ümbruse maad valla omad. Plaan on anda korteriühistutele hooldusalade kasutusõigus, et inimesed saaksid ise otsustada, mida sinna teha – kas neil on vaja juurde parklakohti, ehitada jäätmemaja või hoopis mänguväljak,“ rääkis abivallavanem Urmo Sitsi.

Ta lisas, et praegu on nende tegemiseks hea võimalus – seoses ÜVK rajamisega on maja­esised nagunii üles kaevatud ning ilmselt pole mõtet taastada seal muru, kuna suurem vajadus on parklakohtade järele. Teisalt teeb Kehras praegu vallavalitsuse tellimusel AS Tref Nord asfalteerimist ning kuna tehnika kohal, saaksid ka ühistud asfalditööd odavamalt.

„Esimesed aktiivsemad korteriühistud Kooli tänaval ja Lehtmetsa külas juba toimetavad, neil on joonised valmis – kavatsetakse just autoparklaid laiendada,“ sõnas abivallavanem.

Autokohtade juurde tegemine on tema sõnul üsna loogiline ja vajalik, sest kui korruselamute ehitamise ajal oli 60 korteriga maja elanikel kokku ehk kümme autot, siis nüüd on keskmiselt igas peres auto, mõnes ka mitu ning parkimiskohti napib. Ka Sõnumitooja poole pöördusid Kehra inimesed juba rohkem kui viis aastat tagasi ning nurisesid – autodele asfaldil enam ruumi pole, pargitakse murule.

Kuna asfalt on kallis, soovitas Urmo Sitsi ühistutel, kelle maja juures ei peatu suured ja rasked masinad, tellida parklatesse bituumenkillustiku kate. Ta arvas, et kõigi korterelamute juures parklate laiendamine võtab aastaid ning on hea, kui tänavu jõuab seda teha neli-viis ühistut.

Abivallavanema sõnul on suur probleem, et väga paljude Kehra korrusmajade elanikud ei ole siiani moodustanud korteriühistuid: „Sellisel juhul ei ole vallavalitsusel kellelegi anda hooldusala kasutusõigust. Pole eriti tõenäoline, et kuuekümne korteri esindajad läheksid koos notari juurde.“

Ta märkis, et ühistute moodustamine pole vajalik üksnes maja hooldusalale kasutusõiguse saamiseks ja sinna parkla rajamiseks, vaid oma majaga seotud igasuguse asjaajamise jaoks: „Näiteks laenu saamiseks.“

Mõned ühistuta korrusmajad on Kehras mingil määral siiski organiseerunud. Praegu ostab osa neist OÜlt Velko AV juhtimisteenust, see tähendab, et Velkoga on sõlmitud haldusleping ning majale on palgatud haldur.

„Ühistuta on suurem osa vanas asulas ja Kose maantee ääres asuvad korterelamud. Kõige kehvem seis on vanemate majadega, neist on ühistud umbes viiendikul,“ lausus Urmo Sitsi.