Raamatukogudest kinnitati, et uus tellimiskord pole nende jaoks suuri muudatusi toonud.
Sõnumitooja uuris Loksa linna ning Anija, Kuusalu ja Raasiku valla raamatukogudest, kuidas on muutunud raamatute ning ajakirjanduse tellimine, kui käesolevast aastast rakendusid uued nõuded.
Kultuuriminister Rein Langi algatusel tuleb nüüd riigilt antavast rahast 50 protsendi ulatuses osta kultuuriajakirjandust ja eesti autorite auhinnatud teoseid.
Varem sellist ettekirjutust polnud ning uut kirjandust ja ajakirjandust telliti raamatukogu töötajate endi äranägemise järgi.
Raasiku raamatukogu juhataja Eha Podgornova sõnab, et niiöelda Langi nimekiri on iseenesest hea, aga ka seni on soetatud eesti autorite auhinnatud teoseid. Esialgu polnud ministeeriumi nõue päris arusaadav, kuid praeguseks on selgitatud, et soovitatavas nimekirjas toodud kultuuriajakirjandust ning ilukirjandust ei pea tellima kõikidesse raamatukogudesse, piisab, kui need on omavalitsuse piires kättesaadavad. Raasiku vallas konsulteerisid omavahel kaks suurt raamatukogu – Aruküla ja Raasiku – kumb mida tellib.
Aastaid Kehras raamatukoguhoidjana töötanud Aita Tammeorg räägib sama ning lisab, et mõnes mõttes oli minister Langi algatatud diskussioon riigi raha eest tellitavate raamatute kohta hea: „Raamatukogude teema tuli üleriigiliselt arutuse alla, juba mõnda aega ei olnud meid nagu olemaski. Otsekui polnud kellelegi vaja, aga sedasi tõsteti päevakorda.“
Anija valla raamatukogud on aasta algusest koondatud Anija valla keskraamatukogu alla, eelarve ja raamatute-ajakirjanduse tellimine käib ühiselt.
Samamoodi on Kuusalu vallas, kus külaraamatukogud töötavad juba mitu aastat Kuusalu raamatukogu filiaalidena. Sealgi on eelarve ning tellimine ühine.
Kuusalu raamatukogu kodulehel on eraldi välja toodud perioodika – näeb, missugused ajakirjad on filiaalides saadavad. Kel konkreetne soov lugeda ajakirja, mida lähimas raamatukogus pole, saab tellida ja tuuakse koduraamatukogusse kohale.
Loksa raamatukogu juhataja Ille Piibeman toob Langi-nõude tõttu tellitud ajakirja näiteks Akadeemia, mida Loksale varem ei tulnud. Eelmisel aastal üks lugeja soovis selle ajakirja kindlat numbrit, tänavu veel pole lugeda võetud. Aasta lõpuks on näha, kas tellimine õigustas end ja tunti huvi. Ille Piibeman märgib, et uusi kultuuriajakirju saab ka lugejatele soovitada.
Raasiku valla Pikavere raamatukogu on omapärane seetõttu, et ühendati kooliraamatukoguga. See tingib suurema tähelepanu õpetajate-õpilaste vajadustele ning kohustuslikule kirjandusele. Juhataja Eva Puusepp märgib, et saab teha koostööd naaberraamatukogudega.
Raamatukogude töötajad tõdevad samas, et maainimesi ei saa sundida lugema ajakirju Muusika, Looming, Tuna ja muud sellist. Hästi loetakse näiteks Eesti Naist, ka Kroonikat.
Anija, Kuusalu ja Raasiku valla raamatukogudest kinnitati, et rahaliselt pole tänavune aasta koos ministri nõudega millestki olulisest loobuma sundinud, vallad pole kirjanduse jaoks eraldatavaid summasid vähendanud.
Keerulisem on Loksal, kus on viimastel aastatel linnaeelarvest antavad summad jäänud väiksemaks. Raskemaks teeb olukorra, et tellida tuleb ka venekeelset perioodikat ja raamatuid. Raamatukogu on kutsunud lugejaid üles kinkima uuemaid raamatuid, kuid enamasti tuuakse vanu, mis on juba olemas – sellised kingitused pannakse fuajeesse vabalt võtmiseks.
RVL – raamatukogudevaheline laenutus
Tänu raamatukogunduses juurutatud otsingusüsteemile URRAM on üha enam käima läinud RVL – nii ütlevad raamatukogude töötajad lühendatult. RVL tähendab raamatukogudevahelist laenutust.
Kuusalu raamatukogu juhataja Elle Ots on meie kandi tuntum ja aktiivsem raamatukuller, võtab igal neljapäeval kaasa kastide kaupa raamatuid ning viib ja vahetab oma valla raamatukogudega, aga astub sisse ka Loksale. Kuna Viinistu raamatukoguhoidja on läinud teisele tööle, asendab teda kord nädalas ning saab teel Viinistule ja tagasi viia-tuua lugejate soovitut. Teinekord sõidab Elle Ots raamatuvirnaga sedamoodi ka Kehrasse ja mujalegi naabervaldade raamatukogudesse.
„See on minu töö, olen inimeste jaoks. Lugejatele on raamatute liikumine väga oluline ja hea, valik on sedasi laiem. Just õppijatele on see võimalus suur abi,“ kommenteerib Elle Ots.
Raasiku valla raamatukogud vahetavad raamatuid omavahel vallabussi vahendusel – bussijuht aitab kohale toimetada. Palju kasutatakse tuttavate abi, saadetakse kirjandust nendega. Samamoodi toimub Anija vallas ning mujal paljudes kohtades.
Aruküla raamatukoguhoidja Külliki Kalda kõneleb, et lugejad on sellest võimalusest juba päris hästi teadlikud, kui küsitud raamatut parasjagu pole, tahetakse teada, kas saaks kusagilt mujalt. Kel raamatuga kiire, läheb ka ise järele.
Raamatuid saab teistest raamatukogudest tellida ka posti vahendusel, kuid siis peab lugeja tasuma postikulu.
Loksa raamatukogu – lugejaid 1300, riigilt 3900 eurot, linnalt 4000 eurot aastas.
Kuusalu raamatukogu – lugejaid (koos filiaalidega) 1731, riigilt 8752 eurot, vallalt 15 200 eurot.
Anija valla keskraamatukogu – lugejaid (koos filiaalidega) üle 1800, riigilt üle 7700 euro, vallalt 10 700 eurot.
Aruküla raamatukogu – lugejaid 1333, riigilt 3511 eurot, vallalt 5624 eurot.
Raasiku raamatukogu – lugejaid (koos filiaalidega) 600, riigilt 2054 eurot, vallalt 5500 eurot.
Pikavere raamatukogu – lugejaid 83, riigilt 513 eurot, vallalt 2911 eurot.
