Kehra koolis uued noored õpetajad

5614

Viimase aasta jooksul on Kehra gümnaasiumisse tööle tulnud 7 noort õpetajat.

Kehra kooli kollektiivi on lisandunud mitu noort õpetajat, kellest mõnel selja taga varasem õpetamise kogemus, teised aga tulnud otse ülikoolipingist.

Kooliaasta algusest töötavad Kehra gümnaasiumis matemaatikaõpetaja Leila Lille, inglise keele õpetaja Kadri Rebane, füüsika ja loodusõpetuse õpetaja Kati Lillemets, bioloogia ja geograafiaõpetaja Anna-Liisa Neumann ning kehalise kasvatuse õpetaja Marko Slastinovski. Jaanuaris tulid tööle eesti keele ja kirjanduse õpetaja Karina Kuuse ning ajalooõpetaja Jürgo Järving.

Kehra  kooli direktor Ivo Tupits ütleb, et kogeb 15aastase koolijuhi töö jooksul sellist nooruslikku väge esmakordselt: „Enamasti kipuvad värsked lõpetajad valima suuremate linnade pakkumisi ja teades, kui paljud lõpetajad tegelikult õpitud erialal tööd alustavad, olen praeguse olukorraga väga rahul. Väidetakse, et ametialane professionaalsus saavutatakse 12-15 aastaga, aga olen veendunud, et lisaks sellele peab koolis olema ka nooruslikku lähenemist ja silmavaadet. Tundub, me  koolis hakkab see tasakaal paika loksuma.“

Õpetaja kui müügimees

Leila Lille õpetab matemaatikat 7.-8. klassidele, Karina Kuuse annab eesti keelt ja kirjandust põhikoolile ja gümnaasiumile. Mõlemale on Kehra gümnaasium esimene kool, kus nad õpetajana töötavad, kui välja arvata ülikoolis sooritatav kohustuslik praktika.

Leila Lille: „Valik Kehra  kooli kasuks langes seetõttu, et kool on elukoha lähedal.  Päris töö on praktikast ikka üsna erinev. Algus on läinud tõusude ja mõõnadega,  muljed positiivsed..“

Mõneaastase õpetajastaažiga Kadri Rebane, Anna-Liisa Neumann ja Kati Lillemets ütlevad, et kasutavad oma aine õpetamisel palju praktilist tegevust, sest nii saavad õpilased paremini aru ja jätavad meelde.

Kati Lillemets: „Kui teema ei ole eluline, siis see õpilast ei puuduta. Meetodid peavad olema mitmekesised ja vahelduvad.“

Õppealajuhataja Airi Poom täiendab, et õpetaja on justkui müügimees, kes peab kasutama trikke, et oma aine õpilastele selgeks teha.
Anna-Liisa Neumann meenutab seepeale, kuidas kasutas vereringe õpetamiseks valget T-särki ja joonistas sinna peale vereringe.
Kui loodusainetes saab teha katseid ja muud põnevat, siis kuidas teha õpetamine praktiliseks keeleõppes?

Kadri Rebane räägib, et teeb inglise keeles õpilastega rollimänge ja kasutab palju huumorit: „Aktiivõpe on tähtis. Ütlen neile, et kui vaatate filme, siis vaadake inglisekeelseid ilma subtiitriteta või kui kuulate muusikat, siis otsige internetist üles ka laulu sõnad. Aga ainult popkultuuri peale ei saa keeleõppes ka minna, muidu lähevad lapsed Inglismaale ja kasutavad seal ameerika slängi.“

Koostöö aitab integreeruda

Noortele õpetajatele meeldib, et klassid on võrdlemisi väikesed. Üheski klassis ei ole üle 20 õpilase, saab rakendada individuaalset lähenemist.

Nad kiidavad, et Kehra kooli teeb eriliseks eri rahvustest õpilaste integreerimine ja ühtne koolipere. Kadri Rebane: „Siin toimub lõimumine minu arvates väga hästi“

Kati Lillemets lisab, et tema endises koolis õppisid samuti vene ja eesti peredest lapsed koos, kuid seal tekitas see probleeme. Kehra koolis ei ole ta neid märganud. Anna-Liisa Neumann tõdeb, et tema eriti vene keelt ei valda, kuid seni ei ole ka hätta jäänud: „Kui vaja, võtan appi kehakeele ja õpilased aitavad ise kaasa. Kui palju vene keelt kõnelevad õpilased eesti keelest aru saavad, oleneb täielikult nende suhtluskeskkonnast. “

Õpetajad panevad sageli eri rahvustest õpilased rühmatöödeks ühte gruppi, et nad omavahel suhtleksid, tekiks motivatsioon üksteisest aru saada ja koostööd teha.

Enamik noori õpetajaid elavad  väljaspool Anija valda.

Anna-Liisa Neumann ja Kati Lillemets kolisid õpetajaks tulles Kehrasse. Kehrat peavad nad heaks elukohaks, rongiliiklus on tihe ja Tallinna jõuab ruttu, sama kiiresti kui mõni pealinna elanik ühistranspordiga oma kodust linna teise otsa.