Kehra kiirabi töötab remonditud ruumides

4718

Varem tegutses kiirabi antisanitaarsetes tingimustes.

Seoses kiirabireformiga asus 30. detsembril Kehras tegutsema AS Karell Kiirabi brigaad. Selleks ajaks sai tehtud kiirabiruumide kapitaalremondi esimene etapp, täielik remont lõppes jaanuaris.

ASi Karell Kiirabi juhatuse liikme Ave Põlluaasa sõnul olid ruumides enne remonti antisanitaarsed tingimused: „Tubadest võis leida saepuru. Nüüd on töötingimused väga head. Kahjuks ei ole fotosid, et saaks võrrelda, mis siin oli enne ja praegu.“

Sõnumitooja külaskäigu ajal olid Kehra kiirabi töötajatest parasjagu valves Paavo, Irina ja Jekaterina (perekonnanimesid AS Karell Kiirabi töötajate kaitseks ei avalikusta – toim). Jekaterina, kes töötas Kehra kiirabis enne remonti, ütles, et tänu vahetatud radiaatoritele on majas väga soe ja valves olev brigaad lülitab mõnikord palavuse tõttu kütte koguni välja. Kuigi keskküte oli majas varem sees, oli vanade küttekehadega külma ilmaga ikkagi jahe. Oluline muutus on ka duširuumid. Enne ei olnud kiirabil eraldi duširuume ning oli vaid üks tualettruum. Nüüd on neil nii eraldi duši- kui ka tualettruume kaks.
Kiirabiruumid on varasemast natuke suuremad, kokku üle 100 ruutmeetri, sest remondi käigus liigutati vaheseinu ning uksekohti. Põrandad on  vahetatud, laed ja seinad värvitud.

Vastavalt nõuetele on eraldi kööktuba, magamis-, õdede- ja apteegituba. Vana mööbel on enamjaolt välja vahetatud, alles jäid üksikud esemed. Osa uut mööblit magamis- ja õdede tuppa on veel saabumata – kapid ja lauad.

Lisaks Jekaterinale on Kehra kiirabibrigaadis veel üks endine töötaja, teised on Kehras möödunud aasta lõpust ning enamjaolt töötasid varem Tallinnas.

Paavo jutustas, kuidas esimestel tööpäevadel Kehras oli raskusi kiirabi asukoha ülesleidmisega ning tuli kasutada GPSi abi: „Olin esimesel päeval valves. Järgmisel päeval valvesse tulnud kolleeg helistas hommikul, et ta on Kehras ära eksinud, ümberringi on mets.“
Ave Põlluaas täiendas, et tema jõudis esmalt kohale tänu politseiviidale, mis asub tee ääres.

Kehras töötamisega on tallinlased üldiselt rahul. Uued rongid liiguvad tihti ja täpselt, nendega jõuab tööle sama kiiresti või isegi kiiremini ja odavamalt kui autoga. Väljakutseid on Kehras töötades oluliselt vähem kui Tallinnas, kuid selle eest on need õigustatumad. Kui Tallinnas oli ööpäevas keskmiselt 22 väljakutset, siis Kehras kuus. Valeväljakutseid peaaegu ei olegi.

„Tallinnas tuli meil sageli teha perearstitööd, siin pöördutakse kiir­abi poole ikka nende asjadega, mis tegelikult ka meie töökohustuste alla käivad. Näiteks kui lapsel on palavik, küsin inimestelt, kas nad pöördusid oma probleemiga esmalt perearsti poole. Tuleb välja, et siin üldjuhul on ikka pöördutud, vastupidiselt Tallinnale,“ kiitis Irina.

Mõnikord tulevad inimesed ise ka abi küsima, kui on teada, et brigaad on kohal. Töötajad jutustasid, et tavaliselt astutakse sisse aegadel, kui apteek on kinni ja vaja näiteks valuvaigistit. Uksekella helistades saab soovija abi. Tühjade kätega peavad tagasi pöörduma aga need, kes soovivad, et neile kirjutataks retsept või võetaks analüüse. Sellised tegevused ei kuulu kiirabi pädevusse.

Kiirabibrigaadi töötajad ütlesid, neil on hea meel, et nad saavad hoida oma autot päästekomando küttega garaažis. Esiteks säästab see aega, mis kuluks lume puhastamisele õues seisvalt autot, ning teiseks ei ole töötajatel autosse istudes külm.

Ave Põlluaas kiitis, et tänu kiirabireformile on logistika nüüd mõnevõrra parem, kui enne: „Kuna Karell kiirabibrigaadid on nii Tapal, Loksal, Kosel kui Kehras, siis saavad brigaadid teha omavahel regioonis väga hästi koostööd. Muidugi oli varemgi nii, et kui üks brigaad ei saanud kohale sõita, siis läks mõni teine, aga selle katmisega võis tekkida mõnikord tõrkeid. Elanike jaoks ümberkorraldused kiirabis märgatavaid muutusi kaasa ei too. Kõikides brigaadides on nüüd olemas ka uued autod ja varustus.“