Kehra gümnaasiumis oli esmakordselt koolipäev, kuhu kutsuti õppima-mängima õpilasi koos emade-isadega.
Möödunud laupäeval, 12. novembril toimunud ettevõtmisel „Perega koolis“ oli Kehra gümnaasiumi suures majas avatud 31 töötuba, kus sai meisterdada, teha süüa, käsitööd, viia läbi teaduskatseid, sportida ja palju muud. Õpitubasid juhendasid peamiselt oma kooli õpetajad, kuid nad ei jaganud teadmisi õpetatavate ainele kohta, vaid valisid ise, mida tegid.
„Näiteks keeleõpetajad juhendasid hoopis pelmeenide tegemist,“ ütles perede päeva algataja, kooli direktor Kaido Kreintaal.
Töötoad
Kuna pärast jõuluvaheaega on esimene koolipäev 6. jaanuaril, mis on reede, otsustati Kehra koolis teha see päev ette, et lapsed saaksid uue aasta alguses mõne päeva võrra pikema vaheaja. Tavalise õppetundidega koolipäeva asemel olid töötoad, kuhu kutsuti õpilasi koos vanematega. Osalejaile anti päevapass, kus olid kirjas kõik kella 10-14 toimunud töötoad, sealt valiti meelepärasemad.
„Me ei määranud, mitu töötuba tuleb läbi käia, igaüks ise otsustas. Tegevust jagus kõigile ja enamik töötubadest oli kogu aeg täis,“ rääkis Kehra kooli huvijuht Eve Rohtla.
Väga populaarne oli Sikuli mandala töötuba, kus õpetaja Juta Mölder juhendas põimitud lõngadest mandala tegemist. Suur huvi oli ka teaduskatsete vastu, mida tegid 9. klassi õpilased kodustest vahenditest – näiteks, mis juhtub, kui segada kokku õli ja toiduvärv. Kooli valikkursuste õpilased viisid läbi robootika töötuba ning tegid fotopesas kõigist soovijaist pere- või sõbrapilte.
Suur menu oli õhupalliloomade meisterdamisel, seda õpetas lapsevanem Meelika Mäeorg, kes juhendas hiljem ka katkiläinud õhupallide taaskasutamise õpituba. Veel sai osaleda töötoas, kus õpetati rahvatantsu ja seltskonnatantse, panna teadmisi proovile mälumängus, oli võimalus mängida kabet ja lauamänge, osaleda spordimängudes, nutitelefonipõhises teadusjahis ja paljus muus. Oli ka vaba lava ja sai kirjutada pimesi näidendit – jätkata kosmoseteemalise näidendi kirjutamist nii, et teada olid vaid tegelased ja viimatikirjutatud rida.
Ka päevakokk oli lapsevanem
Teine lapsevanem, kes vastas kooli kutsele tulla ka ise töötube läbi viima, oli Peep Kask. Ta pakkus, et võib õpetada midagi kokandusega seotut. Kuna Eve Rohtla teadis, et Peep Kask on kokana töötanud, soovitas talle päeva peakoka tööd.
Peep Kask jutustas, et süüa teha ja süüa on talle lapsest saadik meeldinud: „Enne sõjaväge olin lühikest aega laevakokk, olen seda ala ka õppinud. Kuid pole enam aastaid suuremale seltskonnale süüa teinud, viimati käisin umbes 5-6 aastat tagasi suvel abis Niitväljal, kui sõbrad pidasid söögikohta,“.
Ta võttis appi 8. klassis õppiva poja Karl Johannes Kase ning tema klassivenna Radislav Krutitšenko, Kehra kooli köögitöötajate kaasabil valmistati kõigile perepäeval käinutele lõunasöök, koorene kanapasta: „Mõtlesin, et olen kokana roostes ja midagi väga keerukat tegema ei hakka. Korra käis peast läbi supi mõte, kuid arvan, et lastele läheb pasta paremini peale.“
Alates kella kaheksast hommikul lõiguti kolmekesi liha, tund-paar hiljem tulid appi köögitöölised ning kella 12-13 vahel pakuti ligi 500le inimesele lõunasöök.
„Söögitegemine oli väike mure selle kõrval, kuidas vahepeal nõud kiiresti puhtaks saada, et oleks järgmistele sööjatele anda. Õnneks tuli üks lapsevanem meile appi,“ ütles Peep Kask ja märkis, et tema jaoks oli see päev justkui puhkus, kuna sai oma igapäevarutiinist välja.
Perepäeva töötubadesse ta pojaga ei jõudnud: „Aga meil oli ka köögis lõbus. Naine ja tütar võtsid osa ning jäid päevaga väga rahule. Ka teistelt lastelt ja lapsevanematelt kuulsin vaid kiidusõnu, kõik kinnitasid, et oli väga vahva päev.“
Kiideti ka perepäeva köögitoimkonda.
„Söök, mida nad koos kooli kokkadega tegid, oli ülimalt maitsev, kiitsid nii lapsed kui lapsevanemad,“ lausus õpetaja Anne Tanne.
Üle ootuste palju osalejaid
Perega koolipäeva alguses oli aula rahvast tulvil, osalejaid oli ligi 500. Kaido Kreintaal kinnitas, et nii suur osalejate arv oli väga suur ja meeldiv üllatus: „Oli ju ikkagi laupäev ning lapsevanemaid kooli saada pole üldsegi lihtne. See, et neid tuli nii palju, näitab, et nad ootasid sellist kutset. Vahva, et ka 9. klassi õpilased tulid vanematega kooli ja tegutsesid koos. Mõni pere mängis näiteks tund aega lauamänge.“
Ta rääkis, et sarnaseid ettevõtmisi on tehtud ka kahes eelmises koolis, kus töötas – Haljalas ja Rocca al Mares, kuid Kehra ületas osalejate rohkuselt mõlemad. Eve Rohtla lisas, et sel päeval olid koos lastega koolis ka neid vanemaid, kes lastevanemate koosolekule ja kooli kontsertidele enamasti ei jõua.
Direktor ja huvijuht kiitsid, et koolimajas oli väga mõnus vaimsus ja rõõmus õhkkond, tore oli kõigil – lastel, vanematel ja õpetajatel. Päeva lõpetamisel aulas tunnustati medalitega osavusmängude parimaid ning töötubades juhendajaile enim silmajäänud osalejaid.
Kuna huvi oli suur, arvas Kaido Kreintaal, et ühisest õppepäevast peredega võiks saada iga-sügisene ettevõtmine: „See nõuab muidugi palju loovust, õpetajad peavad pidevalt uusi ideid mõtlema. Kuid nägin, et nad suudavad tulla oma tavaraamidest välja ning õpetada hoopis teisi asju põnevalt ja õhinaga.“
