Keh­ra koo­li jä­re­le­val­vest

405
Kehra kool.

Tee­nis­tus­lik jä­re­le­val­ve lei­dis, et Keh­ra güm­naa­siu­mi osa­de õpe­ta­ja­te ja juht­kon­na va­he­li­sed suh­ted on pai­gast ära.

Üle-eel­mi­sel nä­da­lal ava­li­kus­tas Ani­ja val­la­va­lit­sus õien­di Keh­ra güm­naa­siu­mis lä­bi vii­dud tee­nis­tus­li­ku jä­re­le­val­ve koh­ta. Val­la­va­nem Rii­vo Noor sel­gi­tas Sõ­nu­mi­too­ja­le no­vemb­ris, et tee­nis­tus­li­ku jä­re­le­val­ve al­ga­ta­mi­se ajend oli koo­li juht­kon­na ja per­so­na­li­va­he­lis­te su­he­tes. Kolm kuud toi­mu­nud jä­re­le­val­ve käi­gus hin­das koo­li per­so­na­li­tööd ja õp­pe­kor­ral­dust ko­mis­jon, ku­hu kuu­lu­sid li­saks val­la­va­ne­ma­le abi­val­la­va­nem Mar­ge Ra­ja, val­la­sek­re­tär Hel­di Laks ja re­fe­rent Il­sia Vä­li. Ves­tel­di di­rek­to­ri, õp­pea­la­ju­ha­ta­ja ja õpe­ta­ja­te­ga, vii­di õpe­ta­ja­te ja tu­gis­pet­sia­lis­ti­de seas lä­bi ra­hu­lo­lu­kü­sit­lus ning tut­vu­ti koo­li do­ku­men­tat­sioo­ni­ga.

Jä­re­le­val­ve õiend
Val­la­va­lit­su­se ko­mis­jo­ni koos­ta­tud 14le­he­kül­je­li­ses õien­dis on ana­lüü­si­tud, kas Keh­ra güm­naa­siu­mi õpe­ta­jad, tu­gi-s­pet­sia­lis­tid ja rin­gi­ju­hid vas­ta­va­vad kva­li­fi­kat­sioo­ni­nõue­te­le, kas ja kui­das on kor­ral­da­tud töö­ta­ja­te leid­mi­seks kon­kurs­se, hin­na­tud õp­pe­kor­ral­dust ning kui­das on õp­pe­tööd, õpe­ta­ja­te ja õpi­las­te õp­pep­rot­ses­si ja edu­sam­me ka­jas­ta­tud koo­li ko­du­le­hel ja mee­dias. Tu­vas­ta­ti, et koo­li 52 õpe­ta­ja ame­ti­ko­ha koh­ta on 20 õpe­ta­jat il­ma ma­gist­rik­raa­di või vas­tava kva­li­fi­kat­sioo­ni­ta, sa­mas on Keh­ra koo­lis ala­tes 2015. aas­tast ol­nud Ees­ti kesk­mi­sest kõr­gem 30aas­tas­te ja noo­re­ma­te õpe­ta­ja­te osa­kaal. 2019. aas­tal oli Keh­ra koo­lis noo­ri õpe­ta­jaid li­gi 20 prot­sen­ti, Ees­ti kesk­mi­ne on 10,7 prot­sen­ti. Kii­de­ti ka, et kool on ak­tiiv­selt osa­le­nud ai­nea­las­tel ja vald­kond­li­kel olüm­piaa­di­del ja kon­kurs­si­del.

Koo­li töö­su­he­te hin­da­mi­seks vii­di tee­nis­tus­li­ku jä­re­le­val­ve raa­mes lä­bi töö­ta­ja­te ra­hu­lo­lu­kü­sit­lus. Vas­ta­sid 53 ehk 91,4 prot­sen­ti õpe­ta­ja­test-tu­gis­pet­sia­lis­ti­dest. Kü­si­mus­te­le koo­li juh­ti­mi­se, mo­ti­vee­ri­mi­se, aren­gu­või­ma­lus­te, su­he­te, in­fo­lii­ku­mi­se ning koo­li mai­ne ja ül­di­se ra­hu­lo­lu koh­ta sai vas­ta­ta hin­ne­te­ga 1 ku­ni 5. Kõi­ge kõr­ge­ma kesk­mi­se hin­de­ga hin­na­ti koo­li mai­net ja ül­di­st ra­hu­lo­lu ning aren­gu­või­ma­lu­sed koo­lis, mis said kesk­mi­seks hin­deks vas­ta­valt 4,2 ja 4,1. Kõi­ge ma­da­la­malt hin­na­ti koo­li juh­ti­mist ning suh­teid koo­lis, mis said kesk­mi­seks hin­deks 3,5. Töö­ta­ja­te ja di­rek­to­ri va­he­lis­te­le su­he­te­le an­ti kesk­mi­seks hin­deks 3,8, töö­ta­ja­te ja õp­pe-a­la­ju­ha­ta­ja su­he­te­le 2,7.

Ko­mis­jon vest­les li­saks 11 õpe­ta­ja­ga ning tu­vas­tas, et koo­lis on esi­ne­nud eba­vii­sa­kat suht­le­mist, õpe­ta­ja ee­ti­ka­koo­dek­si mit­te­jär­gi­mist ning lahk­he­li­sid väär­tus­hin­nan­gu­tes ja suh­tu­mi­ses. Jä­re­le­val­ve lei­dis, et osal õpe­ta­jaist on prob­lee­me suht­le­mi­sel koo­li juht­kon­na­ga, need on tek­ki­nud õi­geaeg­selt ja pä­de­valt la­hen­da­ma­ta jää­nud eri­meel­sus­test. Mär­gi­ti, et koo­lis töö­tab ini­me­si, kes või­men­da­vad roh­kem kui aas­ta­ta­gu­seid ne­ga­tiiv­seid ük­sik­juh­tu­meid ega mär­ka vii­mas­te õp­peaas­ta­te po­si­tiiv­seid aren­guid koo­lis. Juht­kon­nal soo­vi­ta­ti lei­da la­hen­du­sed hea­de koos­töö­su­he­te loo­mi­seks ja hoid­mi­seks mees­kon­nas.

Val­la­va­lit­su­se ko­mis­jon te­gi koo­li­ju­hi­le et­te­kir­ju­tu­si ja et­te­pa­ne­kuid. Töö­kesk­kon­na ja töö­su­he­te pa­ran­da­mi­seks soo­vi­ta­ti di­rek­to­ril ana­lüü­si­da vii­mas­tel aas­ta­tel lä­bi vii­dud õpe­ta­ja­te ja tu­gis­pet­sia­lis­ti­de ra­-hu­lo­lu­kü­sit­lus­te tu­le­mu­si, koos­ta­da te­ge­vus­ka­va tu­le­mus­te pa­ran­da­mi­seks ning an­da pe­rioo­di­li­selt ta­ga­si­si­det val­la­va­lit­su­se­le. Sa­mu­ti teh­ti et­te­pa­nek va­li­da töö­kol­lek­tii­vis usal­du­si­sik, hin­na­ta töö­ta­ja­te val­mi­so­le­kut ja so­bi­vust vas­ta­val ame­ti­ko­hal töö­ta­mi­seks ning koos­töö­val­mi­dust mees­kon­na­na töö­ta­mi­sel, võt­ta ka­su­tu­se­le konk­reet­sed meet­med koo­li­si­ses­te su­he­te la­hen­da­mi­seks ja pa­ran­da­mi­seks.

Aru­te­lu vo­li­ko­gus
Nel­ja­päe­val, 18. veeb­rua­ril Keh­ra koo­li saa­lis toi­mu­nud Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu päe­va­kor­ras oli üle­vaa­de Keh­ra güm­naa­siu­mi te­ge­vu­sest, kuid tee­nis­tus­lik­ku jä­re­le­val­vet see ei puu­du­ta­nud. Jä­re­le­val­ve õien­dit tut­vus­tas Rii­vo Noor vo­li­ko­gu liik­me­te­le is­tun­gi lõ­pus. Järg­nes li­gi kolm­vee­rand tun­di kest­nud ja ko­ha­ti emot­sio­naal­seks läi­nud mõt­te­va­he­tus suh­tep­rob­lee­mi­de üle Keh­ra koo­lis.

Ma­ri­na Pet­ro­va tea­tas, et üks õpe­ta­ja on saa­nud di­rek­to­rilt et­te­pa­ne­ku kir­ju­ta­da omal soo­vil lah­ku­mi­sa­val­dus ning töö­ta­jad, kes jul­ge­sid käia val­la­ma­jas prob­lee­mi­dest rää­ki­mas, on st­res­sis ja kar­da­vad ta­ga­kiu­sa­mist. In­ga Leo­ke-Bo­sen­ko soo­vis tea­da, kas val­la­va­lit­sus on kur­sis, et õpe­ta­jaid sun­ni­tak­se lah­ku­mi­sa­val­du­si kir­ju­ta­ma, ja kü­sis, kas see on sea­dus­lik. Ta mär­kis, et konf­lik­ti kas­va­ta­mi­se ase­mel tu­leb mõel­da, kui­das se­da pi­dur­da­da: „Meie val­lal po­le va­ja sel­list an­ti­rek­laa­mi, vas­tu­pi­di, pea­me te­ge­ma kõik, et siin koo­lis ta­he­taks õp­pi­da.“ Priit Raud­ki­vi kü­sis, kas koo­li per­so­na­lis on plaa­nis te­ha muu­da­tu­si, ning In­ga Koit­la soo­vis tea­da, kas di­rek­tor peaks kõik eda­si­sed ot­su­sed per­so­na­li koh­ta koos­kõ­las­ta­ma val­la­va­lit­su­se­ga.

Val­la­va­nem Rii­vo Noor kin­ni­tas vo­li­ko­gu liik­me­te­le, et val­la­va­lit­su­sel puu­dub in­fo sel­le koh­ta, just­kui õpe­ta­jaid sun­ni­taks eba­sea­dus­li­kult lah­ku­ma. Ta sel­gi­tas, et val­la­va­lit­sus on di­rek­to­ri tööand­ja ja saab ot­sus­ta­da te­ma, mit­te koo­li õpe­ta­ja­te töö­le­võt­mi­se ja va­bas­ta­mi­se üle, kuid tõ­des, et Keh­ra koo­lis va­lit­sev õhk­kond ei ole hea. Rii­vo Noor li­sas, et val­la­va­lit­sus oo­tab koo­li­ju­hilt sel­get te­ge­vus­ka­va, kui­das prob­lee­mid la­hen­da­tak­se, ning kin­ni­tas, et val­la­va­lit­sus on di­rek­to­ri­le and­nud ka konk­reet­se­mad ju­hi­sed, kui­das se­da võiks te­ha.

Ran­no Soots vii­tas jä­re­le­val­ve õien­dis too­dud ra­hu­lo­lu­kü­sit­lu­se­le ja üt­les, et kesk­mi­se hin­de al­la vii­mi­seks pii­sab sel­lest, kui vaid mõ­ned vas­ta­jad an­na­vad kõi­ge ma­da­la­mad hin­ded. Ta kü­sis, kui suur oli hin­nan­gu­te eri­ne­vus ning õpe­ta­ja­te hulk, kes on juht­kon­na vas­tu. Rii­vo Noor vas­tas, et sel­li­seid õpe­ta­jaid-tu­gis­pet­sia­lis­te on 6-8. Abi­val­la­va­nem Mar­ge Ra­ja li­sas, et Ees­ti sta­tis­ti­li­se kesk­mi­se jär­gi ei ole oma töö­kol­lek­tii­vi­ga ra­hul 10-12 prot­sen­ti õpe­ta­ja­test, sa­ma suur on see prot­sent ra­hu­lo­lu­kü­sit­lu­se põh­jal ka Keh­ra koo­lis.

Mar­ge Ra­ja rää­kis, et jä­re­le­val­vest sel­gus sa­ma, mil­lest vo­li­ko­gu liik­med rää­ki­sid – mõ­nel õpe­ta­jal on prob­lee­mid kel­le­ga­gi kol­lek­tii­vis, kuid see ei ole val­dav, ena­mik töö­ta­jaist and­sid koo­li­le po­si­tiiv­se hin­nan­gu. Ta sel­gi­tas, kit­sas­koh­ta­de pa­ran­da­mi­seks jät­ka­tak­se di­rek­to­ri­ga ti­he­dat koos­tööd: „Pi­sut kan­na­tust, et nä­ha neid muu­da­tu­si, sest tee­me tööd ini­mes­te­ga ning see nõuab ae­ga, ta­het ja pü­hen­du­mist.“

Re­ne Kaa­lo te­gi et­te­pa­ne­ku, et val­la­va­lit­sus esi­taks vo­li­ko­gu­le edas­pi­di­se tööp­laa­ni, mi­da koos koo­li juht­kon­na­ga prob­lee­mi­de la­hen­da­mi­seks te­hak­se. Vo­li­ko­gu esi­mees Jaa­nus Ka­lev te­gi et­te­pa­ne­ku, et vo­li­ko­gu järg­mi­se, märt­sis toi­mu­va is­tun­gi päe­va­kor­ras on üle­vaa­de Keh­ra güm­naa­siu­mi het­ke­sei­sust ja va­he­peal teh­tust.

Di­rek­tor kom­men­tee­rib
Keh­ra güm­naa­siu­mi di­rek­tor Kai­do Krein­taal ei ol­nud toi­mu­nud aru­te­lu ajal vo­li­ko­gu is­tun­gil. Kui Sõ­nu­mi­too­ja pa­lus te­malt kom­men­taa­ri, oli di­rek­tor tek­ki­nud dis­kus­sioo­nist ül­la­tu­nud, sest kui te­gi vo­li­ko­gu sa­ma is­tun­gi al­gu­ses üle­vaa­te Keh­ra koo­li te­ge­vu­sest, ei esi­ta­tud tal­le üh­te­gi kü­si­must.

Ta kin­ni­tas, et on tões­ti tei­nud ühe­le õpe­ta­ja­le et­te­pa­ne­ku töölt lah­ku­da: „Kui ini­me­ne on ka­hel kor­ral öel­nud, et Keh­ra koo­lis ei ole mi­da­gi head, siis kü­si­sin, miks ta meil töö­tab, kui siin on nii halb. Olen ise ühest koo­list lah­ku­nud, kui nä­gin, et meie väär­tus­maail­mad tööand­ja­ga olid vä­ga eri­ne­vad. Aga see õpe­ta­ja ei ol­nud nõus ära mi­ne­ma.“

Kai­do Krein­taal kin­ni­tas, et te­ma soov on taas­ta­da koo­lis töö­ra­hu, mis on ju­ba roh­kem kui aas­ta ol­nud häi­ri­tud: „Te­gu on mõ­ne­de töö­ta­ja­te va­he­lis­te ük­si­ku­te prob­lee­mi­de­ga, mis on na­tu­ke üle või­men­da­tud. Usun, et suu­da­me ka kõik koos eda­si töö­ta­da, kuid eri­meel­sus­te ra­hu­li­kuks la­hen­da­mi­seks on va­ja ae­ga. Se­da ei tee ühe kuu­ga, se­da enam, et ko­roo­na tõt­tu ei saa me ko­gu kol­lek­tii­vi­ga koos ol­la, te­ha ühi­seid väl­ja­sõi­te, aru­ta­da, võt­ta pin­geid ma­ha. Te­ge­li­kult on meie koo­lis vä­ga mõ­nus selts­kond, pal­ju vä­ga to­re­daid noo­ri õpe­ta­jaid. Meie ühi­ne üle­san­ne on hoi­da lap­si, et nad jääk­sid siia koo­li.“