Lavastuses on üle 100 osaleja, kõigil kolmel etendusel käis keskmiselt 500 vaatajat.
Sel esmaspäeval hakati Kuusalu valla kultuuriringkondades jagama linki soome kriitiku Tarmo Virtaneni blogile Lahen Uutisia, kus ta on kirjutanud „Lauritsa lubaduse“ reedesel eelesietendusel nähtust ülitunnustava arvustuse. Tarmo Virtanen kiidab helilooja Tauno Aintsi ja libreto autori Urmas Lennuki loodud tähelepanuväärset uut teost ning kogu lavastust ja Kuusalu teatritruppi, nimetades seda suurepäraseks rahvaooperiks.
„Tegu on unikaalse suurtööga, mis on värskendavalt empaatiline, modernse liikumisega ja visuaalselt haarav,“ kirjutab ta arvustuse lõpus kokkuvõtvalt.
Muusikaline suurvorm „Lauritsa lubadus“ on loodud MTÜ Veljo Tormise Kultuuriseltsi tellimusel Püha Laurentsiuse martüüriumi ja Kuusalu lauritsakivi legendi ainetel. Selle esitasid Kuusalu vallaga seotud lauljad, tantsijad ja pillimehed. Ka lavastustiim koosnes kohalikest inimestest. Etendused algasid Kuusalu Laurentsiuse kiriku õunaaeda püstitatud laval 8., 9. ja 10. augusti õhtul kell 22, kestsid 1,5 tundi. Reedel oli eelesietendus, laupäeval esi- etendus. Esialgu oli kavas mängida viiel korral, aga rahapuudusel tuli piirduda kolmega.
Laupäeval esietendust vaatamas käinud kultuuriminister Urve Tiidus tunnustas, et „Lauritsa lubaduse“ maailmaesiettekanne oli võimas, õhtu oli suurepärane seda enam, et laval esinesid kohalikud inimesed: „Võib rõõmustada, et Kuusalu on selline vald. Ka Saaremaal on Laurentsiuse kirik, aga Kuusalu rahvas on nüüd läinud ajalukku, et tegi Laurentsiusest muusikalise loo.“
Esmaspäeval saatis minister Tormise-seltsile tänukirja, milles tänas kultuurilise energia ja ühtehoidmise tunde eest, mida Kuusalus koges.
Ka kogu projekti juht, Tormise-seltsi juhatuse liige ja Kolga-Kuusalu kammerkoori laulja Aleksander Skolimowski toonitas pärast esietendust rahvamajas toimunud vastuvõtul, kuidas on jõutud uue koostöövormini: Kuusalu Kunstide kooli sümfooniaorkestri, Kuusalu pasunakoori, Kolga rahvatantsurühma, Kolga-Kuusalu kammerkoori, Kuusalu noortekoori, solistide, Tormise-seltsi juhatuse ja paljude kohalike abiliste ühistööni.
Hiljem tunnistas ta, et on selle muusikaprojektiga kaalust 7 kilogrammi alla võtnud: „Kuusalu vallas on palju säravaid ja andekaid inimesi, minul oli võimalus nad lavastuses kokku viia, tulemus ületas ootused. Ka rahaliselt saame hakkama, käisin ettevõtetest toetust küsimas, on rõõmustav, kuidas Balti Spoon ja paljud teised firmad panid õla alla. Suurimad toetajad on Eesti Kultuurkapital ja Kuusalu vald.“
TAUNO AINTSI imeline muusika
Helilooja Tauno Aints lausus pärast esietendust, et tal on tohutult hea meel sellisest koostööst ja kogukondlikust vaimust osa saada: „Terviku loomisele aitas kaasa Urmas Lennuki tekst, mis räägib tänastest ja 1000 aasta tagustest asjadest. Eesti kultuuri ja inimeste lugu ongi mõjutustega paljudest kultuuridest.“
„Lauritsa lubaduse“ kohta sõnas ta, et soovib vastsündinule pikka iga. Viis aastat on teos Veljo Tormise Kultuuriseltsi ainu- omand, seda saab kasutada seltsi loal.
Kirjanik Urmas Lennuk tõdes, et ikka veel tundub toimunu uskumatu: „Kuusalu pole suur koht, aga nii palju on potentsiaali. Inimeste sisemine tahe on kaunis. Mul on hea meel, et lavastaja, helilooja, osatäitjad tajusid seda, mida tahtsin öelda.“
Dirigent Ott Kask: „Ma ei väsi imestamast, et sellised mehed nagu Tauno Aints ja Urmas Lennuk tegid meile teose, suhtusid tõsiselt ja hoolivalt. See sundis pingutama, mingil hetkel oli kahtlus, kas suudame. Muusika on väga nauditav, kõik võtsid end kokku, pean „Lauritsa lubaduse“ lavaletoomist suureks õnnestumiseks. Tegu on väärt teosega, mida edaspidi on võimalik esitada ka osade kaupa.“
Palju säravaid tähti
Lauritsa rollis oli Ero Esko, Isa Johannest mängis Lauri Esko, Tiina-Mariat Riina Maidre, Ema Triin Jõeleht ning Manatarka Rasmus Merivoo. Oluline roll oli Kolga rahvatantsijatel, kes kehastasid rahvast.
Lavastaja Saima Kallionsivu: „Kiidan peategelasi, millised hääled! Ja Kolga tantsijad oskasid peale tantsimise väga hästi näidelda, said sõnalise osaga suurepäraselt hakkama. Vallale oleks vaja oma suurt lava ning heli- ja valgustehnikat, saaksime sedasama lavastust veel mitmeid kordi näidata ning meie omade talendikate inimestega uusi asju teha.“
Ta kiitis tantsude lavastajat, Kolga tantsurühma juhendajat Karin Soosalu, kes tegi tantsud modernse balleti võtmes. „„Lauritsa lubadus“ on teos, mis võiks minna maailma. Me ei jutusta Eesti rahva ajaloost, vaid laiemalt,“ lausus Saima Kallionsivu.
Kiidusõnu sai vaatajatelt ka Kristin Kalamehe kunstnikutöö. Rekvisiite laval polnud, keskkonda kujutasid ja meeleolu andsid edasi videoinstallatsioonid. „Soovisin võimsaid igavikulisi teemasid toetada lavalt mittekäegakatsutavaga,“ lausus ta.
Annetustena saadud kangastest õmbles koorile valged hõlstid lavastaja Saima Kallionsivu, osa kostüümidest tegi kunstnik, osa valmistasid tantsijad. Lõigetega aitas Ülle Tammemäe.
Koorijuht Taavi Esko: „Elu pani osatäitjad õigetesse rollidesse, esialgu olid nad jaotatud teisiti. Ero sobis Lauritsaks, Lauri Johanneseks. Rasmus oli super-manatark oma trummilöömise ja võimsa häälega. Triin Jõelehe kume hääl oli just õige Ema osa jaoks ning Riina Maidre oli hea leid Tiina-Mariaks. Leelo Talvik tegi hääleseadjana ära suure töö ja nad ise loomulikult veel rohkem.“
