Kehra kivitehase müügijuht PEETER TUIMAN usub, et turg hakkab elavnema, ehkki kriisieelset buumi ei ole loota niipea.
„Oleme kriisi üle elanud ja mõnes valdkonnas hakkab ehitustegevus jälle käivituma, näiteks madalseisus olnud elamuehituses,“ ütleb Kehra kivitehase müügijuht Peeter Tuiman.
Kehra kivitehas tegutseb 2001. aastast. Seal valmistatakse sillutus- ja fassaadikive ning betoonist õõnesplokke. 2006. aastast on tehase omanik soomlaste osalusega AS Rudus, mis kuulub rahvusvahelisse kontserni CRH.
Suuri muutusi pole kivitehas müügijuhi sõnul ette võtnud.
Panustatud on jätkuvalt kvaliteedile ja õigeaegselt tehtud investeeringutele.
2009. aastal töötas seal 16 inimest ja praegu 11. Tehas hakkas turvateenust ja koristusteenust sisse ostma, et kulusid kokku hoida. Töötajad on kohalikud elanikud.
Peeter Tuiman: „Hoiame oma töötajaid ja nemad meilt ka ära ei kipu. Näiteks mõned tootmisliini operaatorid on töötanud algusest peale. Nad on spetsialistid, kes valdavad ametit hästi. Tööjõu koolitame ise välja.“
Kas ja millal võib uut tööjõudu vaja minna, on müügijuhi arvates raske öelda. Kõik sõltub sellest, milliseks lähiajal turg kujuneb. Eritellimuste puhul on tehas palganud mõnikord abitööjõudu ja teeb seda ka edaspidi.
Omamoodi investeeringuks peab Peeter Tuiman ohutusjärelevalve koolitusi. Kogu rahvusvahelises kontsernis on plaanis viia õnnetusjuhtumid miinimumini: „Õnneks meil siin midagi juhtunud ei ole. Kõik me töötajad on käinud Soomes tööohutuse õppepargis, kus on näha kõikvõimalikud õnnetused, mis võivad töö juures ette tulla.“
Oluline on toodangu kvaliteet
2009. aasta suurimaks probleemiks nimetab müügijuht konkurentide arvukust ja klientuuri eelistusi odavale, mitte kvaliteetsele toodangule. Praegu arvab ta, et kliendid on endiselt hinnatundlikud, aga konkurentide arv on vähenenud.
„Kliendid eelistavad ikka veel odavat kvaliteetsele, aga hinnaküsimus on alati kahe otsaga asi. Meie anname kaheaastase garantii. Kui midagi peaks juhtuma, asendame kivid uutega, viimati oli selline juhus seitse aastat tagasi. Meie toodang on kvaliteetne.“
Konkurentide kohta sõnab Peeter Tuiman, et paljud väikeettevõtted on läinud pankrotti, sest tootmise alustamine ja kvaliteedi saavutamine ei ole lihtne ja võtab aega. Selle tulemusena on Kehra kivitehase tingimused turul mõnevõrra paranenud.
Märkimisväärseid muutusi ei ole tehas tootmises viimasel ajal teinud, kuigi eelmisel aastal tootmise mahtu veidi vähendati.
Peeter Tuiman toonitab, et ühegi müügiartikli valmistamist ei ole lõpetatud: „Kõiki meie kive ostetakse, aga ostjaid jäi vähemaks. Seetõttu vähendasime kivide tootmist lattu ja tootsime tellimuse peale.“
Käesolevat talve iseloomustab ta mõneti üllatavana korrusmajadele minevate betoonsoojusplokkide ostu kasvu tõttu: „Neid ostetakse talvel alati palju, aga et nõudlus nii suureks kujuneb, ei osanud prognoosida. Nüüd on laod peaaegu tühjad ja talvel me neid juurde ei tooda.“
Suvel ostetakse Kehra kivitehase sillutus- ja äärekive ning aia- ja fassaadikive.
Uusi müügiartikleid ei ole kivitehas tootma hakanud. Hiljaaegu muutus mosaiikkivi vorm, et kivi oleks lihtsam maha panna.
Tellimuse kättesaamist peab ootama vähemalt nädala, kui laos ei ole piisavat kogust, sest kõiki plokke katsetatakse laboris enne väljastamist, see on range nõue, muidu neid müüa ei tohi.
Säilitada tootmisvõime
Majanduskriisi ajal ei ole Kehra kivitehas investeerinud. Tipphooajal laiendati tootmisvõimsust ning praegu pole müügijuhi sõnul uuteks investeeringuteks vajadust: „Püüame oma praegust taset säilitada. Tehase tootmisvõime on hea ja oleme valmis väljakutseid vastu võtma.“
Kehras tehtud kivist on näiteks Viljandi turuplatsi ümbrus, mis valmis 2009. aastal. Seal sillutati parkimisplats ja ümbritseti kividest laotud rahvusmustrilise teega. Möödunud sügise objekt on Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari ümbrus Tallinna linnahalli juures. See töö jätkub kevadel.
Peeter Tuiman ütleb, et mõned objektid on tänavu veel silmapiiril, aga nendest ei hakka enne rääkima, kui lepingud on allkirjastatud.
Ekspordituru olukorda peab müügijuht viletsaks, kuid nendib, et Soome mineva toodangu osakaal on alati olnud väike: „Tegelikult on eksporditurg vaikselt hoogu võtmas. Oleme sel aastal Soomest saanud juba mõned tellimused. Eksporti me laiendada ei kavatse, sest Venemaale ei tasu ära, Lätis on ostujõud madalam kui Eestis. Soomes oleks meie hind küll konkurentsivõimeline, aga lisandub transpordikulu.“
Toorainet hangib tehas aastaid samadelt tootjatelt – Kundast tsementi, Soomest killustikku ja kohalikest karjääridest liiva. Ehkki leidub ka odavamaid allikaid, põhjendab müügijuht valikut taas kvaliteediga: „Kriisi ajal püsisid hinnad stabiilsena, nüüd arvatavasti tooraine hinnad tõusevad. Kas ja kui palju oleme sunnitud oma toodangu hindu tõstma, ei ole veel kindel. Äriettevõttena peame majandama nii, et oleks kasulik, ja vastavalt sellele kujundama hinnad. Muidugi on teine küsimus, kui vastuvõetav on me hinnatõus turule.“