Jahimees ANDRES ÜPRUS rääkis Kehra gümnaasiumi õpilastele, miks ja mida jahimehed metsas teevad.
Eesti Jahimeeste Seltsi juhatus kinnitas 2014. aasta tunnuslauseks „Märka ulukit!“ ja tegi üleskutse viia see programm ka koolidesse.
„Oleme kõik kuulnud palju negatiivset jahimeeste aadressil, kuid sellest, miks on vaja metsloomi küttida, enamasti ei räägita,“ ütles Anija vallas Mustjõel elav jahimees Andres Üprus.
Ta käis teisipäeval, 28. oktoobril jahimeeste tegevust tutvustamas Kehra gümnaasiumi õpilastele. Kuna Andres Üpruse lapsed õpivad Kehras, on ta ka varem käinud paaril korral seal lasteaias-koolis jahindusest rääkimas. Seekord viis ta kooli aulas läbi kaks jahinduse-teemalist tundi –1.-4. ning 5.-7. klassi õpilastele.
„Vanemad lapsed on rohkem kuulnud metsloomade ja inimeste suhetest ning jahimeeste tegemistest, väiksematele oli raskem selgeks teha, miks loomi kütitakse, kui poes on liha küll,“ sõnas ta.
Ta selgitas lastele, et varem oli ulukite küttimise eesmärk toidumure leevendamine, tänapäeval pole enam nii oluline, tähtsam on muu: „Kasutame loodust enda huvides väga palju ja aktiivselt, inimese ja loomade vahel tekivad konfliktid. Üks probleem on selles, et loomad vajavad elamiseks sama metsa ja puitu, mida meiegi. Metsloomade liiga suure arvu tõttu saaksid metsad tugevasti kahjustatud ja vajaliku tarbepuidu kvaliteet kannatab.“
Metsloomi küttimata kannataksid väga paljud vilja- ja kartulipõllud: „Ka suurkiskjatega on aeg-ajalt muret. Karud lammutavad mesitarusid, mitmel pool langevad lambad huntide saagiks.“
Andres Üprus rääkis lastele ka sellest, et jahimehed ei tegele vaid loomade küttimisega, vaid hoiavad silma peal metsakahjustustel, teevad ulukite loenduseid ja seireid, viivad neile metsa lisasööta.
Kuna käimas on ajujahi hooaeg, on loomad väga palju liikvel ning jahimees manitses kõiki olema teedel liikudes väga ettevaatlikud: „Tähelepanelik tuleks olla ka siis, kui märkate metsateel punastes vestides mehi. See tähendab, et käimas on jaht ning kütiliini mööda sõita on väga ohtlik.“
Et lastel oleks huvitavam ja põnevam, näitas Andres Üprus neile filmi meie metsades elavatest jahiloomadest ning pani saali üles näituse jahitrofeedest.
„See tekitas elevust, kui lapsed said ise silitada ilvese nahka või kobrast. Päris mitu korda küsiti minult, kas see kobras on ikka päris ja mis materjalist on tehtud põdrasarved,“ lausus ta.
Andres Üprus kinnitas – kui kutsutakse mujale koolidesse jahimeeste tegevusest rääkima, siis ta ilmselt ära ei ütle, kuid väga paljudesse kohtadesse oma tööde kõrvalt minna ei jõua. Kehra gümnaasiumis oli juttu, et võibolla läheb ta teisel poolaastal loodusõpetuse tundidesse metsanduse-jahinduse teemadel rääkima.
„On päris palju padurohelisi, kes ei püüagi meie tegevusest aru saada. Usun, et kui juba maast madalast lastele selgitada, miks on jahimehed ja küttimine vajalikud, mõistavad nad seda ka hiljem paremini,“ märkis jahimees.
