Korraldatud jäätmevedu algab Anija vallas siis, kui keskkonnaamet on Radix Hooldusele väljastanud jäätmeloa.
Harjumaa Ühisteenuste Keskuse (HÜK) tegevjuhi Tõnu Tuppitsa sõnul on kõik ettevalmistused korraldatud jäätmeveoks tehtud ning vedu algas 1. oktoobrist. Ametlikult rakendub korraldatud jäätmevedu pärast seda, kui keskkonnaamet on väljastanud jäätmeloa. Valla keskkonnaspetsialisti Evelin Kolbaku sõnul said nad möödunud nädalal keskkonnaametist jäätmeloa eelnõu, see peab olema 14 päeva avalikustamisel, kui vastuväiteid ei tule, väljastatakse seejärel jäätmeluba.
„Enamiku jäätmevaldajate jaoks muutub vaid hind. Tiheasustuse elanikele on tulnud üllatusena nõue tühjendada konteinerit vastavalt graafikule. Kuid Anija valla jäätmehoolduseeskiri ei luba tiheasustuses harvemat vedu kui kord kuus,“ selgitas Tõnu Tuppits.
HÜK jätkab prügiveolepingute sõlmimist, kuid kodulehel seda praegu teha ei saa: „Pärast pikka ja keerulist ettevalmistusperioodi soovisime jäätmeveo käivitada nii kiiresti kui võimalik. Otsustasime saata välja eeltäidetud lepingud ja minimaalsete nõuetega veograafikud. Lepingu allkirjastamist ning tagasisidet ootame üksnes nendelt klientidelt, kes soovivad lepingus ning graafikus muudatusi.“
HÜKi jurist Vahur Glaase märkis, et kirjaliku lepingu sõlmimata jätmine ei vabasta jäätmete äraandmise kohustusest.
Raasikul ühishange Kiili ja Jõelähtmega
Kuna selle aastaga lõppevad Raasiku, Kiili ja Jõelähtme vallas korraldatud jäätmeveo 3aastased lepingud Eesti Keskkonnateenustega, korraldas HÜK neis ühishanke järgmiseks kolmeks aastaks jäätmevedaja leidmiseks. Erinevalt Anija, Kose ning Nissi ja Kernu valla ühishangetest tehti üheosaline hange, jäätmekäitluskohta eraldi ei valitud.
„See oli meie soov, nägime, et kaheosalise hanke valinud olid tõsiselt hädas, seetõttu käisid mitu aastat kohtuvaidlused,“ ütles Kiili vallavanem Aimur Liiva.
Raasiku-Kiili-Jõelähtme valla septembris lõppenud korraldatud jäätmeveo ühishanke võitis taas AS Eesti Keskkonnateenused. Segaolmejäätmete vedu läheb neis valdades tulevast aastast kallimaks, liigiti kogutud jäätmeid saab ära anda 1 sendi eest.
Tõnu Tuppits põhjendas, et segaolmejäätmete hinnad tõusevad, kuna Eesti jäätmekäitluskohad on üle koormatud – jäätmekäitlusturul on tekkinud jäätmete impordi tõttu konkurents: „See on vesi Anija ja Kose valla veskile – neile on olemas jäätmekäitluskoha leping, millega on jäätmekäitluse hinnad mitmeks aastaks fikseeritud.“
Ta kinnitas, et segaolmejäätmete äraveo reaalne hinnatõus ei ole Raasiku, Kiili ja Jõelähtme vallas suur, kuna praegu on neis prügivedu väga odav. Seda meelt oli ka Raasiku valla keskkonnaspetsialist Alari Kruusvall: „Hinnatõus on tegelikult marginaalne. Ja mitmed muud teenused hakkavad olema tasuta. Näiteks praegu on konteineri juurde maha pandud prügi äravedu üsna kallis, edaspidi tehakse seda tasuta. Ka haljastusjäätmeid saab hakata ära andma tasuta, seni käis see valla kulul.“
Kõigis kolmes vallas toimub sel sügisel ohtlike jäätmete kogumisring, selleks eraldas KIK toetust. Raasiku vallas toimub jäätmete kogumisring esimest korda.
Kiili astub HÜKist välja
Neljapäeval, 29. septembril oli Kiili vallavolikogu erakorraline istung, ainus päevakorrapunkt oli Harjumaa Ühisteenuste Keskusest väljaastumine. Volikogu otsustas seda teha 1. jaanuarist 2017, kuna vastavalt HÜKi põhikirjale tuleb sellest teatada kolm kuud ette.
Vallavanem Aimur Liiva põhjendas – nad ei näe HÜKis olemises enam mingit perspektiivi.
„Oleme HÜKi kaudu saanud teiste valdadega ühise jäätmekava, korraldatud jäätmeveo kahe hanke läbiviimise, kuid leiame, et oleme liikmemaksuga selle eest tasunud ning edaspidi tahame oma asju ise ajada,“ lausus ta.
Aimur Liiva lisas, et probleem on HÜKi majandamisega – palka on makstud rohkem, kui on ressursse. Seetõttu käis HÜK Harjumaa Omavalitsuste Liidult küsimas 10 000 eurot laenu, omavalitsusjuhid olid selle andmise vastu: „Kui Harjumaa omavalitsustest on vaid 9 HÜKi liikmed, ka Viimsi astus aasta tagasi välja, siis me ei näe ka põhjust, miks peaksime seal olema. Oleme võtnud advokaatidega ühendust, analüüsinud olukorda – meil on võimalik välja astuda, korraldatud jäätmeveo osas see muutust ei too.“
Tõnu Tuppits kommenteeris, et HÜK sattus rahalistesse raskustesse, kuna Anija-Kose ning Kernu-Nissi korraldatud jäätmeveo algus on vaidlustamiste tõttu üle poole aasta veninud. Ta kinnitas, et hoolimata Kiili väljaastumisest algab 1. jaanuaril Raasiku, Kiili ja Jõelähtme vallas uue lepinguga korraldatud jäätmevedu.
„Kindlasti on Kiili vallavanemal õigus, et meie tööjõukulud ületavad eelarve tulusid, kuid muud kulud puuduvad eelarves üldse. Ka mõned kauaoodatud nõustamisprojektid, infomaterjalid ning jäätmejaamade projektid viibivad,“ lausus ta.
„Kiili valla lahkumine oli üllatus, kuigi nende esindaja viimasel nõukogu koosolekul septembris tõdes, et HÜKist on kõik vajalikud teenused kätte saadud. Kiili valla keskkonnaametnikud on väga kompetentsed ning panustanud HÜKi arengusse.“
Korraldatud jäätmeveo uuendused on HÜKi tegevjuhi sõnul nõudnud kõikidelt liikmetelt kannatlikkust. Ühisteenuste keskuse eeskujuks on tema sõnul olnud Soome ning Rootsi jäätmekeskused, mille kaudu kohalikud omavalitsused osutavad elanike vajadustele vastavat teenust.
Ta märkis: „Kindlasti oli meie tegevuse algus kohalike omavalitsuste jaoks ebasoodsalt ajastatud – riik ei ole omavalitsuste jäätmehoolduse arendamist toetanud. Seda enam on hea meel kõigi meie liikmete panuse üle. Nüüd, kui kõikjal rakendub korraldatud jäätmevedu, saame lõpuks oma tegevuse põhijõu paberimajanduselt suunata sisu arendamisele.“
