Kuusalu vallavolikogu esimehele ENN KIRSMANILE meeldib koolis õpetada, teha harrastusteatrit ja käia pikkadel matkadel.
Kuusalu vallavolikogu esimees Enn Kirsman saabus hiljuti 9päevaselt jalgsimatkalt Hispaaniast. Tema ja abikaasa Anu Kirsmani matkale iidsel palverännuteel Camino de Santiago di Compostela sai kaasa elada blogi vahendusel. Enn Kirsman kirjeldab oma matkablogis rattamatkad.wordpress.com jalgsirännaku võlu ja valu. Kokku läbisid nad 239,4 kilomeetrit, päevas keskmiselt 26,6 kilomeetrit.
Algselt kirikust kirikusse viinud palveteest on nüüdseks saanud paljudele matkahuvilistele puhkuse ja lõõgastusvõimaluste rada. Kokku on iidset rännuteed 800 kilomeetrit. Samas blogis on varasemast ajast ülevaated jalgrattamatkadest Rootsis ja Norras.
Enn Kirsman valiti Kuusalu vallavolikogu esimeheks aasta tagasi. Ta kandideeris mullustel kohalikel valimistel valimisliidus Ühine Kodu, mis moodustati varasemast kahest valimisliidust Meie Kodu ja Ühiselt Edasi. Valijatelt kogus seekord 68 häält.
Ta on kohalikus poliitikas olnud alates 1996. aastast, kui sai Kuusalu vallavanemaks. Kui kolm aastat hiljem, sügisel 1999. moodustas oma valimisliidu Kogemus ja Koostöö, pälvis valijatelt rekordilise usalduse – tema poolt andsid hääle 379 valijat.
Kuusalu vallavanema ametit pidas ta kuni 2001. aastani. Siis kandideeris ja osutus valituks Tallinna haridusameti juhataja kohale, hiljem oli Tallinna linnapea Tõnis Paltsu nõunik. Ta on töötanud Audentese Erakooli direktorina ning on seal tänini füüsika õpetaja. Varem elasid Kirsmanid Kuusalu alevikus õpetajate majas, viimased seitse aastat on nende kodu Kaberla küla Sarapiku talu.
Enn Kirsman on 2003. aastast IRLi liige, juhtinud ka IRLi Kuusalu osakonda, ent erakonna nimekirjas ei ole kunagi kandideerinud.
Koalitsioonis pärast 10 aastat opositsiooni
Enn Kirsman ütleb, et on kümme aastat kandnud Kuusalu vallavolikogus opositsionääri rolli. Ja lisab, et eelmise valimisperioodi teine pool enam väga suurt põhjust opositsioonis olekuks ei andnud: „Tundus, et asjad hakkasid vallas liikuma õiges suunas. Viimane konflikt oli Kuusalu Soojuse osakapitali suurendamisega. See oli klassikaline läbirääkimiste protsess – toimus koalitsiooni ja opositsiooni diametraalselt erinevate seisukohtade lähenemine. Suur kiirustamine võeti maha, dokumendid muutusid sisuliselt. Muudatused võivad tunduda tehnilised, aga täpselt sai vormistatud, kuidas vallalt antud raha kulutatakse.“
Viimasel paaril aastal hääletasid opositsioon ja koalitsioon suuresti ühel meelel. Eelmise aasta suvel tegi Meie Kodu valimisliit Ühiselt Edasi valimisliidule ettepaneku minna uutele valimistele ühise liiduna.
„Kellele Ühiselt Edasi liidust see ei meeldinud, leidsid teise valimisnimekirja. Meie Kodu valimisliidust keegi mujale ei läinud, kes eelmisel korral olid me ridades, need kandideerisid ka liidetud nimekirjas,“ ütleb Enn Kirsman.
Ühine Kodu sai vallavolikogusse 11 kohta 19st ja moodustas koalitsiooni Reformierakonnaga, millel on volikogus 3 kohta.
Küsimusele, kumma liidu, kas Meie Kodu või Ühiselt Edasi, valimislubadusi oli Ühise Kodu programmis rohkem, vastab Enn Kirsman, et kõik, kel oli ideid, said neid valimisplatvormi lisada: „Kuna see on meie ühine valimisliit, siis ei ole enam tähtsust, kellelt üks või teine ettepanek oli, kõik andsid endast parima.“
Koalitsioonist ja üksmeelest
Ehkki koalitsioonis oli esialgu 14 volikoguliiget, on Ühise Kodu nimekirjas kandideerinud Emil Rutiku praeguseks sellest välja astunud. Kuusalu valla koalitsioon on ligi pool aastat töötanud 13liikmelisena.
Enn Kirsman kommenteerib, et arusaamad osutusid erinevateks: „Üks koalitsiooniliige ei täitnud neid reegleid, mida endale kehtestasime ja olime kokku leppinud. Piltlikult öeldes, kui kõik teised mängisid golfi, siis üks otsustas mängida samade vahenditega hoopis jäähokit. Emil lahkus koalitsioonist enda soovil. Et külaelukomisjoni esimehe koht oli antud meie valimisliidule, tuli paratamatult teda umbusaldada, et saaks esimehe kohale valida koalitsiooni kuuluva volikoguliikme Ühise Kodu nimekirjast.“
Koalitsioonis kehtestatud reegleid selgitab Enn Kirsman nii: „Meil on konsensuspõhimõte. Enne volikogu istungit koguneme, arutame küsimused läbi, paneme kokku istungi päevakorra. Kui keegi ütleb, et talle mõni küsimus üldse ei sobi, jääb seekord päevakorrast välja. Küsimustes, mis peavad minema otsustamisele, aga nende suhtes on me seas erimeelsusi, on hääletamine vaba. Mitmeid kordi on olnud, et koalitsiooniliige teatab, tema pole päevakorda paneku vastu, aga poolt ei hääleta. Oluline on, et koalitsioonikaaslastega ollakse avameelne.“
Ta märgib, et koalitsiooni juhti valitud pole. Pidevalt esindab neid kõigil nädalapäevadel ja 365 päeva aastas vallavanem. Peaaegu igal nädalal ehk umbes 52 korda aastas tegeleb vallaasjadega vallavalitsus. Vallavanem on otsekui operatiivjuht, vallavalitsus taktikaline juht ja koalitsioon on valla strateegiline juhtkond, mis koguneb volikogu istungitele kord kuus.
Enne istungeid toimuvad koalitsioonikoosolekud kestavad tavaliselt kuni paar tundi, ent mõnikord on arutelud veninud ka 4-5 tunnini. Sisuline töö tehakse ära volikogu komisjonides, vallavalitsuse ja koalitsiooni aruteludes, volikogu istungitel toimub otsuste vormistamine.
„Meil pole põhjust häbeneda. Oponendid heidavad ette, et Kuusalu vallavolikogus on komisjone liiga palju ja neis on palju liikmeid. See pole otsuste sündimisel küll kõige kiirem viis, aga kvaliteedi mõttes on parem. Demokraatiat ei ole kunagi liiga palju. Kuusalu vallas on juhtimisprotsessidesse kaasatud ligi 200 inimest: haridusasutuste hoolekogud, nõukogud, komisjonid. Enamik on tasustamata töö, vaid volikogu ja komisjonide liikmetele makstakse hüvitust. Ent komisjonid kogunevad eri kohtades, hüvitus peaks katma väljasõidukulud,“ kõneleb Enn Kirsman.
Ta toonitab, et suur kaasatus on pigem pluss: „Kas on veel teist valda Eestis, kus külavanematele antakse vallaeelarvest raha, et tehke sellega oma külas, mida vajalikuks peate? Oleme demokraatia ja kaasatuse poolest Eestis pigem suunanäitajad.“
Volikogu esimehe amet
„Vallavolikogu esimehe ülesanne on juhatada volikogu istungit, saata välja istungi päevakord ja allkirjastada otsused,“ lausub Enn Kirsman.
Ta on veel volikogu arengukomisjoni aseesimees ja revisjonikomisjoni liige. Kuna töötab õpetajana ja on aastaid juhtinud Eesti Lastevanemate Liitu, püüab osaleda ka volikogu haridus- ja noorsootöö komisjoni koosolekutel. Samuti võtab osa kogukonnakomisjoni tööst.
„Need kaks valdkonda on mulle kõige südamelähedasemad. Vähemalt korra olen käinud ka teiste komisjonide koosolekutel, vaid sotsiaalkomisjoni omas mitte, sest ajaliselt ei sobi. Vallaasjade ajamiseks on mul kolmapäev võetud põhitööst vabaks, kolmapäeviti toimuvad ka Harjumaa Omavalitsuste Liidu nõupäevad. Vallavalitsuse istungid on neljapäeva hommikuti, neis ma ei osale, siis seisan Loo koolis tahvli ees ning õpetan füüsikat.“
Õpetas ka vallavanemana
Enn Kirsman tõdeb, et kõik teised tegemised on tema jaoks olnud töö, kuid koolis olemine ja õpetamine on kirg: „Kogu aja, kui olin Kuusalu vallavanem, andsin Kuusalu keskkoolis füüsikatunde edasi. Tunde oli küll 4-5 nädalas, aga päris loobuda ei tahtnud. Koolist olen eemal olnud kolm aastat – Tallinna haridusameti juhina ja linnapea Tõnis Paltsu nõunikuna.
„Kõige paremini tunnen ennast õpetajana, nii saan laste heaks kõige rohkem teha. Õpetaja töö on minu jaoks motiveerivam kui näiteks kooli juhtimine. Et minust saab füüsikaõpetaja, otsustasin päris varakult – 9. klassi talvevaheajal. Praegu õpetan füüsikat Audentese erakoolis ja spordigümnaasiumis, käesolevast sügisest ka Loo keskkoolis. Kui oleksin jäänud Audentesesse tööle senise koormusega, oleks olnud palju tühje auke ehk vabu tunde. Nüüd on koormus ligi 1,5 õpetaja ametikohta, aga alustan koolipäeva Lool, olen esimesed kolm tundi seal, siis sõidan edasi Audentesesse.“
Teine kirg – harrastusteater
Kuusalurahva Teater mängib menukat komöödiat „Teise mehe pea“ ületuleval pühapäeval Alavere rahvamajas, etendused on tulekul veel Kuusalus, Kehras ja Raasikul. Nüüdseks on tükki mängitud 11 korda ning Enn Kirsman, kes on selles komöödias advokaadi rollis, ütleb, et iga korraga läheb järjest paremaks. „Kes esimest või teist etendust vaatamas käisid, need pole näinud seda tükki, mida nüüd esitame.“
Ta kiidab lavastaja Tõnu Tamme, kes on trupile selgeks teinud, et lavale ei tohi minna näitlema, vaid midagi tegema. Lavastaja annab pärast igat etendust vihjeid, mis oli väga hea, ning seda püütakse edaspidi korrata, lisaks mõelda veel midagi uut. Etenduste vahepeal enam proove ei tehta, tükk on Enn Kirsmani sõnul juba seljaajus.
Harrastusteatrit tegi ta ka Kuusalu keskkoolis töötamise ajal Saima Kallionsivu juhendamisel. Seejärel mängis sama lavastaja käe all Kuusalu näitemänguseltsi lavatükkides. Ligi kümme aastat osales koos Kaupo Parvega harrastusteatri Jõelähtme Lavagrupp lavastustes. Siis pidasid nad plaani hakata tegema kahemehe teatrit, kuid Elvi Reinvald kutsus neli aastat tagasi Kuusalu truppi.
„Seltskond võttis meid hästi vastu. Olen ka Kuusalurahva Teatri manageri rollis, aitan etenduste toimumist korraldada ning kirjutan rahataotlusprojekte, et avardada teatritegemise võimalusi ning täiendada tehnilist varustust.“
Kahekesi Hispaania külateedel
Enn Kirsman kinnitab, et on abikaasaga otsustanud, plaan on minna Põhja-Hispaaniasse tagasi ning käia Camino de Santiago di Compostela kas või mitme korraga lõpuni – Hispaania hakkas sedavõrd meeldima, on sümpaatne maa ja mitte ainult kliima poolest.
„Meie ei olnud küll sõna otseses mõttes palverännakul, saime minekuks idee esmalt oma naabrilt, siis sattusime lugema selle kohta ka paarist väljaandest. Tahtsime minna igapäevarütmist välja. Aga kui kõnnid üksi või kahekesi, siis otsekui oledki seal enda ja jumalaga. Kõnnid ja mõtled, paar head projektiideed tuli ja näitemänguidee. Ühel hetkel avastad, et oled kulgenud edasi, ainsatki mõtet pole mõelnud. Seda tunnet on keeruline kirjeldada, selline kirgastumise tunne, otsekui kehaväline kogemus. Meeled on erksad, oledki selles hetkes ja see on pagana hea. Sõna otseses mõttes kulgemine,“ kirjeldab ta.
„Rada on Caminol ette märgitud, näpuga ei pea kaardil järge ajama. Anuga pole me sedasi kahekesi rännanud. Mina olen jalgrattaga teinud pikki matku, sõbraga kahekesi. Esmalt sõitsime Stockholmist ümber Botnia lahe, kokku 2300 kilomeetrit. Eelmisel suvel käisime jalgratastega Norras, alustasime Lofootidelt, sõitsime Nordkapini ja lõpuks piki Soome idapiiri Lõuna-Soome Joensuusse.“
