Tallinna toidumessil oli üle 100 osaleja hulgas kaks ettevõtet Ida-Harjumaalt: A-Vorst oli messil kaheksandat aastat,
Raasiku Õlletehas esimest korda.
Tallinna toidumess toimus Eesti näituste messikeskuses 16. korda. Kolme päeva jooksul said nii kodu- kui välismaised toidutootjad tutvustada oma kaupa ning luua uusi kontakte. Kaks päeva oli mess avatud ärikülalistele ning kutsetega tulijatele, laupäeval, 1. novembril said messi uudistada kõik huvilised.
Raasiku õlletehase boksis oli reedel, 31. oktoobril kõige suurem tunglemine õllekraanide juures. Kalja ja õlut pakkusid uudistajatele Härma küla elanik Marianne Loik, seljas Eesti rahvariided, ning Anastassia Litovka Baieri rahvarõivastes. Täpsematele küsimustele vastas ettevõtte müügijuht Aleks Verner, boksi reklaami ning kujunduse eest hoolitses Kalle Mälberg.
Õllekraanide taga kaunistasid boksi õllevaadid, -pudelid, pisikestes pakkides humal, ajaloolised fotod õlletehase asukohast ning pruulikoja interjöörist. Nii pudelite kui muude esemete peal oli ettevõtte logo, millel on Raasiku valla vapp.
Kalle Mälberg jutustas, et Raasiku õlletehas on turul uus tegija – 2013. aastal ostsid pandipakendi äri juht Vitali Drozdov ja tema naine Oksana Bandura Raasikul vana meierei ning asutasid seal pruulikoja, mis toodab pastöriseerimata õlut ja naturaalselt kääritatud kalja. Aastas toodavad nad 300 000 liitrit nii-öelda elavat õlut, mis säilib pakendatult 30 päeva.
Kalle Mälberg, kes koostas ettevõttele reklaamitekstid, nimetab end omanike sõbraks, ametinimetust tal ettevõttes pole: „Olen Raasiku valla eluga tuttav, tegime Arukülas kunagi katlamaja, kuid paraku ei tulnud sellest midagi välja. Aitan omanikel nende ideid teostada.“
Ta kirjeldas, kuidas leidis õlletehasele asukoha: „Käisime Raasiku Elektri endise juhataja, ajaloolase Olev Sinijärve ja ajaloohuvilise Marianne Loiguga uurimas, kus võis asuda 13. sajandist pärit õlletehas. Leidsime Raasikult rohu seest vanad varemed, kus olid huvitavad käsitsi murtud paekivid. Tassisin paar kivi sealt ära, et need alles jätta. Nende sees on munkadeaegne hõng. Harjumaal olid 19. sajandil Euroopa suurimad viinavabrikud, mis varustasid Peterburi ja Vene armeed. Suured varemed on ka Perila külas metsa sees.“
Ta sõnas, et Raasiku Õlletehas on uuesti üles ehitatud: „Varemetest olid alles ainult välisseinad. Kuigi palju on veel teha, on visioon uhke – teha suur ladu ning panna seintele ajaloolised pildid. Varsti avame baari, kuhu tulevad torud otse suurest õlletünnist. Vanadest kividest annaks teha baarileti.“
Ta sõnas, et mess on olnud hullumaja: „Esimene päev oli profipäev, siis käisid meid uudistamas ärikliendid, kes andsid väga positiivset tagasisidet. Leidsime uusi kliente, kuid lepinguid veel ei sõlminud. Käisid nii vanalinna gurmeekauplused, hulgifirmad kui välismaalased.“
Oksana Bandura rääkis, et on õlletehase asukohaga rahul: „Raasiku on väga ilus ja kena paik, kus on toodetud õlut juba 13. sajandist. Kuna kõik on niigi Tallinnas, saame pakkuda kohalikele tööd. Pruulikoda on pereäri, mu mees on hingega asja juures, ise pruulib ja kleebib etikette ning valmistus hoolega messiks.“
Raasiku Õlletehase boksist eemal oli veidi pisem nurgake Anija vallas Alaveres tegutsevale ettevõttele A-Vorst.
Alavere Lihameister
Leti taga askeldas ettevõtte müügiesindaja Linda Päi, kes pakkus liha nii maitsmiseks kui ostmiseks: „A-Vorst on tegutsenud alates 1996. aastast ning toidumessi staažikas osaleja. Messikülaliste huvi meie vastu on olnud väga hea, sageli tullakse ostusooviga. Samas ollakse ausad ja öeldakse, kui liha ei maitse. Mess on poepidajatele hea võimalus kaubaga tutvuda, et teada, mida sisse ostad. Maitsed on erinevad, kõik tooted igale poole ei sobi.“
Ta sõnas, et hiljuti tuli A-Vorst välja Alavere Lihameistri kaubamärgiga, messikülastajad on uurinud, kas A-Vorsti enam polegi: „A-Vorsti kui me tuntud kaubamärk ei muutu ning jääb ikka alles. Alavere Lihameistri nime võtsime lisaks, et tooteid paremini müüa.“
Ettevõtte juhatuse esimees Mart Eluri märkis, et messikülastajad tunnevad A-Vorsti vastu väga suurt huvi: „Kaubaketid käivad hoolega uudistamas. Paari aasta pärast on ettevõttel juubel – A-Vorst saab 20 aastaseks ning toidumessidel käimisest täitub siis kümme aastat. Oleme oma sortimenti laiendanud, kuid tootmispinna laiendamisel tuleb piir ette, lihtsalt pole rohkem ruumi. Müüma peab ka, Eesti turul on selles suunas raske areneda, keskendume peamiselt ekspordile.“
