Anija valla eelarveprojektis on MTÜle Anija Valla Korrakaitse vaid 37 000 krooni – see oli ühingu jaanuarikuu tegevuskulu.
Korrakaitsekomisjon tegi ettepaneku vähendada MTÜ toetust sel aastal 600 000 kroonilt 300 000 kroonile. Vallavalitsuse ettepanek on ühingut mitte toetada.
„Oma kodanike elu ja vara kaitsmine on riigi ja politsei ülesanne, meie ei saa nende tegevusse sekkuda,“ põhjendas vallavanem Jüri Lillsoo.
„Meie ülesanne on pigem ennetustöö – selle asemel, et noori nuiaga ühe nurga tagant teise ajada, peame pakkuma neile võimalusi vaba aja sisustamiseks.“
Ta tõi näite – Kehra rippsilla juures on ulakust teinud viieliikmeline vene noormeeste punt. Kui jõele tehti liuvälja, tulid kolm neist ja aitasid jäält lund lükata.
„Nii et noored pole kõik sugugi pahad, neile tuleb vaid pakkuda rakendust, nendega tegelda. Suuresti on see kindlasti kultuuritöötajate ülesanne,“ lausus Jüri Lillsoo.
Volikogu korrakaitsekomisjoni esimees Kaarel Aruste pole vallavanemaga nõus. Tema meelest väljendab vallavalitsus sooviga Anija vallas korrakaitsepatrulli töö lõpetada järjekordselt hoolimatust vallarahva suhtes.
„Seda enam, et majanduskriisi ajal viitavad igasugused prognoosid kuritegevuse võimalikule kasvule,“ sõnas ta.
Ta pole rahul, et vallavalitsus ei arvestanud korrakaitsekomisjoni ettepanekut ning arengu- ja eelarvekomisjoni ülekaalukat toetust sellele, et patrulli tegutsemiseks eraldataks 300 000 krooni: „Miks siis volikogu komisjonid üldse tegutsevad, kui vallavalitsus ei pea nende seisukohta millekski? Kelle huvides vallavalitsus tegutseb, kas üksnes ühe erakonna või oma elanike huvides?“
Kaarel Aruste on veendunud, et kavandatav kokkuhoid korrakaitseühingu arvelt toob hoopis mitmekordse kahju.
„Ilmekas näide on 2006. aastast. Kui patrulli juht Jüri Julisen palus vallavalitsuselt eraldada reservfondist 2000 krooni abipolitseinike täiendavaks koolituseks, soovitas pearaamatupidaja leida see ühingul endal. Neil polnud selleks muud võimalust, kui jätta üks patrullipäev ära. Kurikaelad märkasid, et patrulli autot sel õhtul liikumas ei olnud ning peksti puruks Velkole kuuluv auto. Samal õhtul lõhuti veel mitu autot,“ rääkis komisjoni juht.
Ta lisas – ükskord on korrakaitse tegevus piirkonnas juba lõpetatud – see oli 1997. aastal, mil Kehra linnavalitsus ei pidanud selle jätkamist vajalikuks: „Toonane linnapea on nüüd vallavanem ja oma korrakaitse tahetakse jälle lammutada. Kõik ju teame, et lõhkuda on kerge, kuid uuesti alustada raske, kulukas ja aeganõudev. Kui hunt juba karjas, siis ei ole enam aega koera söötma hakata.“
