Raasiku vallavanem pöördus kirjaga EELK Konsistooriumi ja muinsuskaitseameti poole.
Harju-Jaani kirik Raasikul on nüüd uue tsinkkatusega. Kui vahetataks ka uksed-aknad, saaks hakata mõtlema hoone soojustamisele, märgib diakon Lev Lekarkin. Foto Ants Kivimäe
Muinsuskaitseamet on toetanud Harju-Jaani kiriku remonti Raasikul riikliku pühakodade programmi kaudu alates 2008. aastast kokku ligi 3,2 miljoni krooniga. Kuna programmi summad on piiratud, on remondiraha jagatud osade kaupa mitme aasta jooksul.
Pühakodade programmist toetatakse avariilises seisus kirikute korrastamist, eelkõige katuste parandust ja vahetust. Tänu sellele on Eestis remonditud üle saja kiriku.
EELK Harju-Jaani koguduse diakon Lev Lekarkin selgitab, et ka Raasiku kiriku puhul vajas remonti katus. Mõni aasta tagasi tehtud ekspertiisi käigus selgus, et 1863. aastal valminud hoone laetalade kivimüüri sisse ulatuvad otsad olid pehkinud, need oleksid hakanud murduma ja lagi vajunuks alla.
Talade ja katuse vahetus telliti OÜlt Frantsiskus. See firma on kirikute remondi ja restaureerimisega tegelenud 1990ndate aastate algusest. OÜ Frantsiskus omanik ja juht on arhitekt ning restauraator, EELK kunsti- ja arhitektuurikomisjoni liige Tõnu Parmakson.
Praeguseks on OÜ Frantsiskus tegevuse peatanud. Raasiku kiriku juures pooleli jäänud töid hakkas konsistooriumi tellimusel mõni nädal tagasi lõpetama teine ettevõte – H. Uuetalu OÜ, mille omanik on Tallinna vanalinna bastionide restaureerimiskava autor Heino Uuetalu.
Remondifirma vahetuse põhjustas asjaolu, et 2010. aastal muutus kirikute remonditööde sisuline tellija ja otsustaja. Seni tegi seda muinsuskaitseameti peadirektor, nüüd on kohustused üle antud EELK assessorile. Seoses sellega muutusid ka rahastamise põhimõtted.
Osa raha suunati mujale
Muudatus tekitas Harju-Jaani kiriku remondi osas põhimõttelise lahkheli.
2009. aastal eraldati OÜle Frantsiskus Harju-Jaani kiriku remonditöödeks 1 740 000 krooni. 2010. aastal lubati selle lõpetamiseks 920 000 krooni. Kuigi 2009. aastal antud summaga ei saanud katust lõpuni valmis teha, otsustas OÜ Frantsiskus tööd lõpule viia, et kirikut mitte kahjustada. Võlgu jäädi ettevõttele 350 000 krooni. Senine rahastamiskogemus ja suusõnaline kokkulepe andis kindlustunde, et programmi 2010. aasta rahaga kaetakse varasemad kulutused.
Kuid sisuline otsustaja vahetus, EELK assessor tegi Harju-Jaani kiriku remondi lõpetaja valimiseks vähempakkumise ning leidis teise ettevõtte. Pakkumine osutus odavamaks. Kui tekkis rahastamise küsimuses vaidlus, loobus OÜ Frantsiskus Tõnu Parmaksoni sõnul 350 000 kroonisest võlast ning soovis, et summa suunataks kiriku uste ja akende restaureerimiseks. Vaidluse tõttu tellisid muinsuskaitseamet ja ka kogudus tehtud tööde kohta ekspertiisi.
Harju-Jaani koguduse hooldajaõpetaja Jaanus Jalakas: „Probleem tekkis sellest, et miks muudeti lõputöödel tellijat. Sama küsis ka ekspert. Meie mure on, et Frantsiskusele ei taheta võlga maksta.”
EELK Konsistooriumist teatati pühakodade programmi juhtnõukogule, et Harju-Jaani kiriku remondi saab lõpetada varem planeeritust odavamalt, ning kokkuhoitud summa otsustati anda Karja kirikule, mis vajab samuti kordategemist.
Harju-Jaani koguduse juhatuse kauaaegne liige Heiki Rosin tõdeb, et OÜga Frantsiskus oli väga hea koostöö ja selle katkemise üle on kahju: „Ei klappinud neil konsistooriumiga, senisel brigaadil ei lastud töid lõpule viia. Frantsiskuse juht oli vastutulelik, paljud asjad, mida ei olnud lepingud kirjas, tehti ikkagi ära. Oli kokkulepe, et saame ka uued uksed ja aknad, nüüd lükkub edasi. Aknaraamid logisevad, tuul puhub läbi, põhjapoolne uks on pehkinud.“
OÜ Frantsiskus juht Tõnu Parmakson: „Ei tahtnud katust pooleli jätta, sest ei saa nii, et teed kolmveerand võileiba ja siis kleebid veerand otsa. Polnud otstarbekas töömehi edasi-tagasi kolida ning aastatega oli süvenenud vastastikune usaldus. Julgesin katuse lõpetada, osa raha pidime saama järgmisel aastal. Kuid tellija vahetus, tulid uued eelistused.“
Ta lisab: „Kirik pole koht, kust kokku hoida. Kirikute katusekonstruktsioonid tehakse järgnevaks kahesajaks aastaks – kasutada talvel maha võetud puid, mida on kuni viis aastat kuivatatud, ning parimaid töövahendeid. Ma ei ole nõus minema odavama pakkumise teed, see läheb mu tõekspidamistega vastuollu. Ehitustel tuleks teha konkursse, mitte vähempakkumisi. Odavam ei tähenda kvaliteeti.“
Vallavanema kiri ja peapiiskopi vastus
Koguduse liikmed ja Harju-Jaani hooldajaõpetaja Jaanus Jalakas palusid varem lubatud rahade kättesaamiseks abi vallavalitsuselt.
Raasiku vallavanem Aare Ets saatis enne jaanipäeva EELK Konsistooriumile ja muinsuskaitseametile pöördumise seoses Harju-Jaani kiriku remondirahade võimaliku väärkasutusega ning palus seisukohta kujunenud olukorrale ja ettepanekuid, milliseid praktilisi samme peaksid selle lahendamiseks lähiajal ette võtma vallavalitsus, konsistoorium, muinsuskaitseamet.
Vallavanema pöördumises on ka niisugused read: „Olles teemaga (lepingud, kirjavahetus, protokollide väljavõtted) tutvunud, süveneb tõepoolest kahtlustus, et remondirahade eraldamisel ei ole läbipaistvalt, õiglaselt ja heaperemehelikult käitutud. Raasiku vallavalitsus on väga huvitatud, et valla elanikud saaksid käia oma koduvalla kirikus, mis on tehtud korda ja saab tänu sellele olla meie inimeste teenistuses veel sajandeid.“
Sel esmaspäeval, 4. juulil jõudis Raasiku vallamajja peapiiskop Andres Põderi kirjalik vastus. Selles on öeldud, et pühakodade programmi kasutamise üle otsustab juhtnõukogu, mille koosseisu kuuluvad erinevate kirikute, ministeeriumi ja riiklike institutsioonide esindajad, ning EELK Konsistooriumil ei ole alust kahelda selle juhtorgani otsuste läbipaistvuses ja õigluses. Raha eraldamine on rangelt sihtotstarbeline varem kindlaks määratud tööde mahus. OÜ Frantsiskus tehtud tööd on muinsuskaitseamet tasunud, vähempakkumise tulemusena sai tööde lõpuleviimise õiguse OÜ H. Uuetalu.
Harju-Jaani kiriku akende ja uste restaureerimise lahendamiseks soovitab peapiiskop alustada nõutava projektdokumentatsiooni koostamist, teretulnud on koguduse enda initsiatiiv ning võimalusel ka valla toetus. Ta märgib, et positiivse otsuse langetamisel on oma- ja kaasfinantseerimine tugev argument.
Vallavanem Aare Ets kommenteerib Sõnumitoojale, et Raasiku vald on kirikut igal aastal toetanud 25 000-30 000 krooniga. Sügisel hakatakse koostama 2012. aasta vallaeelarve projekti, kui soovitakse toetust, peaks selleks ajaks olema teada, kui palju läheks uste-akende vahetus maksma ning millises mahus saadakse abi fondidest. Kas ja kui palju on vallal võimalik kirikut tuleval aastal rahaliselt aidata, selgub edaspidi.
