„Aastaid on olnud mu hinges, et Kolga vana rahvamaja lammutati,“ põhjendab ümberehituse eestvedaja KATRIN LELLEP oma ettevõtmist.
Eelmisel nädalal hakkasid OÜ Ekoval Grupp töömehed Kolgas maha võtma kunagise vallamaja voodrit – 1938. aastal rajatud hoone on plaanis renoveerida ning rajada juurdeehitus, et Kolga saaks taas oma rahvamaja. Sel nädalal hakatakse traktoritega tegema tulevase rahvamaja krundil pinnasetöid.
Ümberehitust rahastatakse Euroopa Liidu toetusfondidest. Leader-programmist on MTÜ Õnne Maja saanud Arenduskoja kaudu 183 600 krooni arhitektuurilise projekti koostamiseks ning MTÜle Lahemaa Kaugtöö- ja koolituskeskused on lubatud 499 554 krooni vanasse majja kaugtöökeskuse rajamiseks. PRIAst taotles MTÜ Õnne Maja möödunud aastal 938 700 krooni, uues vääringus 59 994 eurot. Otsus oli positiivne, toetust antakse küsitud summas. Kõikide projektide kümneprotsendilise omaosaluse on siiani katnud Kuusalu vald.
Projektijuht Katrin Lellep ütleb, et sügiseks on vanal majal väline pool tehtud korda: vundament, välisseinad koos uste-akendega ja uus katus. Juurdeehituse jaoks raha veel ei jätku. Sisetööd tehakse kaugtöökeskuse osas.
Kohaliku omaalgatuse programmist eraldatakse MTÜle Õnne Maja 1440 eurot, et tellida rahvamaja territooriumi haljastus- ja maaparandusprojekt. Selle alusel kujundatakse ja kuivendatakse edaspidi soine ala, mis ulatub jõeni, ning laiendada veekogu.
Kahel kevadel on vallamaja juures korraldatud koristustalgud, osalenud on üle saja inimese.
Vana rahvamaja lükati 1986. aastal kraavi
Katrin Lellep meenutab, et tuli koos perega Kolka elama 1984. aastal ning asus tööle rahvamaja juhatajana. Kolga rahvamaja sarnanes Kolgaküla omaga ning ka selle olid ehitanud kohalikud elanikud eelmise sajandi alguses. Kui Kirovi nimeline kalurikolhoos hakkas Kolka ehitama koolimaja, otsustati sealsamas kõrval asunud rahvamaja kokku lükata.
„Rahvamaja lammutati 1986. aasta sügisel, olin siis noorema tütre sünniga seoses dekreetpuhkusel. Ma ei suutnud pärast lammutamist seda paika vaatama minna, oli siiralt kahju, kui inimeste endi ehitatud maja lükati kraavi. Kui Kolgas tööle hakkasin, oli rahvamaja viletsas olukorras. Käisin Kirovi keskuses selgitamas ja sain remondiks ehitusmaterjali, tööks raha ei antud. Kõndisin Kolgas ukselt uksele ning kutsusin inimesi appi. 1985. aastaks olime teinud maja korda. Elu läks käima, oli armas koht,“ kirjeldab ta tookordset olukorda.
Katrin Lellep lisab, et kuna on oma äritegevuse peatanud, saab end rakendada uue rahvamaja rajamisele – teha otsekui revanši: „Kuigi ma pole millimeetritki süüdi, et maja maha lükati. Kui vedasin ühe maja kordategemist, ehk saan siis teise ka tehtud. Ja loodan, et see teine jääb pidama. Kuna elan endise vallamaja lähedal, on see poolenisti tühi ja lagunema jäänud hoone aastaid mu silma riivanud.“
Kaugtöökeskus, infopunkt, töötoad
Vana vallamaja kuulub Kuusalu vallale, seal on kunagi olnud raamatukogu ja hiljem kauplus. Viimati kasutas poolt maja kohalik jahiselts, hoone teises otsas on aastaid olnud sotsiaalkorterid.
Kuusalu vallavolikogu aprillikuu otsusega on hoone antud MTÜle Õnne Maja 10 aastaks tasuta kasutada eesmärgiga rajada kinnistule rahvamaja koos juurde kuuluva infrastruktuuriga.
Vallavalitsus majutab sotsiaalkorterite kolm elanikku Kolgas ümber korrusmaja korterisse.
Endisest vallamajast ümber ehitatud ruumidesse kavandatakse peale kaugtöökeskuse mitmesuguseid töötubasid – keraamikaringile, kangastelgedele jm. Veel on planeeritud turismiinfopunkt, toad eakate päevakeskusele ja noortekeskusele, ruumid ringide tarvis, näiteks ka muusikastuudio.
Miks Õnne Maja
Katrin Lellep tõdeb, Kolgas on inimesi, kes pole rahul MTÜ Õnne Maja nimega ning leiavad, et niisugust kohta, kuhu 1940ndatel aastatel koondati Siberisse küüditatuid, ei tohiks kujundada tantsupaigaks.
Ta selgitab, et MTÜ oli olemas varem, idee rahvamaja ehitamisest tekkis alles paari aasta eest: „Viis aastat tagasi asus meil Tartus aadressil Õnne 13 vaimne keskus. See oli nii naljakas aadress, et panime tookord MTÜle nimeks Õnne Maja. Tartus me enam ei tegutse, kuid kuna MTÜ oli olemas, polnud mõtet rahvamaja rajamiseks uut asutada. MTÜ Õnne Maja on taotlenud fondidest vallamaja ümberehituseks raha ning tellib tööd. Kindlasti ei saa öelda, et rahvamaja hakkab kandma sellist nime.“
Kuidas täpselt hakatakse rahvamaja kutsuma, ei oska ta veel öelda. Praegu on arutatud varianti Kolga Rahva Maja.
„Oleme uutele ideedele avatud, lõplikult pole nimetust paika pandud,“ kinnitab Katrin Lellep.
Ta lubab, et kavatseb uurida, mis on vallamajas sündinud – nii küüditatute toomist õuele enne, kui nad saadeti Venemaa poole teele, ja ka seda, kas nõukogude ajal on seal toimunud teisigi repressioone: „Kordatehtud maja seinale võiks panna mälestustahvli. Küsitud on, kuidas hakkavad inimesed tantsima kohas, kus on kunagi kedagi piinatud. Kuid rahvamaja saal ei hakka paiknema olemasolevas majas, see tuleb juurdeehitusse.“
