
Kahala Järve Jääka üks põhikorraldaja Janno Laende MTÜst Lahemaa Mereklubi ütles, et vaatamata ilmataadi vingerpussidele jäid ürituse eestvedajad rahule: „Loodame, et seekordsed ekstreemsed ilmaolud ei hirmutanud külastajaid Kahala Järve Jääkas 2023 osalemisest.“
Ta tõdes, et nii ekstreemsetes oludes pole varem pidanud jääkat korraldama: „Olgugi, et jää oli turvaliselt paks, 25-28 sentimeetrit, oli lumetormide tõttu kuhjunud lumekuhilate all hakanud jää ja lume vahele tekkima vesi. Õnneks päev enne jääkat vesi külmus, kuid see-eest puhus tuul jääkale eelnenud päevadel ja ka pühapäeval väga tugevasti. Reedel otsustasime kriisikoosolekul, et üritus tuleb, saagu, mis saab, sel talvel ei pruugi muud võimalust tulla. Mõned tegevused tuli ära jätta või ümber planeerida.“
Ta arvas, küllap oli tugeva tuule tõttu rahvast varasemast vähem. Kuid tippajal keskpäeva paiku oli parkla autosid täis ja jääl loendati 400 inimest. Vastlalõunaks oli Iivi Rooli juhtimisel arvestatud 400 supisööjaga, suppi jagus kõigile ja sai võtta lisa. Vastlakuklid olid seekord tellitud kohalikelt külanaistelt.
Loksa komando päästjad tutvustasid taas, kuidas tagada jääl ohutust. Talisuplusklubi Noblasulps esindajate juhendamisel käisid jääaugus suplemas 22 huvilist. Jääka peakorraldaja Raido Ruse MTÜst Lahemaa Mereklubi rääkis jää- ja lumesurfist ning jääpurjetamisest.
Traditsioonilisel kalapüügivõistlusel oli 37 osalejat. Rekordi püstitas Veljo Laur, kes tõmbas järvest jääka püügivõistluste senise suurima kala – 235 mm pikkuse ja 167 grammi kaalunud ahvena. Naistest võitis Mariann Kilk, lastest Karl-Johannes Mesi.
Peeti jääka esimene jääbowlingu võistlus, võisteldi jäänaeltega kelgutamises. Avatud olid uisuväli ja hokiväljak. Sõita sai jääkarusellil või nagu Janno Laende sõnul Kuusalu kandis vanasti öeldi – geilballi ehk nabakiigega.