„Üle kümne aasta pidasime taas hundijahti ligi 12 kilomeetri pikkuse lipuringiga,“ ütles Kahala jahiseltsi juhatuse liige PEETER RÜNGAS.
Kahala ja naaberseltside jahimehed reede õhtul pärast jahti. Huntidest vasakul JANNO ALMET ja paremal MATI VIILUP. Foto Peeter Rüngas
Möödunud reedel ja laupäeval oli Sigula-Hirvli piirkonnas näha palju jahimehi – Harju jahiseltside mehed kogunesid Kahala meeste kutsel hundijahti.
Peeter Rüngas Kahala jahiseltsist selgitab, et Ida-Harjus on hea tava – kui peetakse hundijahti, kutsutakse osalema ka naaberseltside jahimehi: „Huntide jälgi oleme ajanud pikalt. Eeltöö tulemusena selgus, et kolm hunti olid neljapäeval tulnud Sigula ja Hirvli külade lähedale metsatukka. Kutsusime kokku enda jahiseltsi mehed ja ka naabreid. Reedel oli kohal ligi 40 meest, tuldi ka Kuusalu, Kostivere, Raasiku, Kõue, Nahe ja teistest seltsidest. Tõmbasime metsatukale ümber 11-12kilomeetrise lipuringi.“
Suure 48kilogrammise isahundi tabas Mati Viilup Kõue jahiseltsist ning emahundi Kahala Pühameeste jahiseltsi kütt Janno Almet. Üks hunt aga ajust välja ei tulnud, mistõttu jahti otsustati jätkata laupäeva hommikul. Siis kogunes juba umbes 80 jahimeest. Pärast pooleteisetunnist ajujahti tabas hundikutsika Andrus Pärn Kaberneeme jahiseltsist.
Kahala jahiseltsi juht Alar Tammepärg: „Täname kõiki kohaletulnud jahimehi, kes oli nõu ja jõuga abis. Eriti täname mõistvaid maaomanikke.“
Jahimehed jutustasid, kuidas Sigula külavanem Rein Riiberg tuli laupäeva hommikul traktoriga metsa puid vedama ja ootas mõistvalt kuni jahi lõpuni.
Kütitud huntide kohta tuleb anda keskkonnaametile nõutavad analüüsid, trofeed ehk kolju ja naha saab looma tabanud kütt endale. Käesolevaks ajaks palju kõneainet andnud kärntõve nendel loomadel ei tuvastatud.
Kahala seltsi selle hooaja esimese hundi küttis novembris Heiki Hermandi.
Peeter Rüngas loodab, et nüüd hakkab Kahala jahiseltsi maadel taastuma põtrade, metskitsede ja metssigade loomulik populatsioon. Seni oli mitmel pool näha huntide ja ilveste murtud loomi. Kolga lähedal kimbutas metskitsi suur isailves, kelle 1. jaanuaril tabas Mihkel Hermandi.
„Kahala seltsil on seekord olnud eriti edukas jahihooaeg just kiskjate osas. Lisaks karule on kütitud kaks ilvest ja tänaseks siis neli hunti. Suurt muret teevad meile aga jätkuvalt hulkuvad koerad,“ sõnas Peeter Rüngas.
Harjumaale anti käesolevaks jahihooajaks kokku 12 luba huntide küttimiseks, hiljem lisati veel 6. Praeguseks on kütitud kokku 15 hunti, neist Kiili jahiseltsis 5, Kahalas 4, Kõuel 3, Voose ja Kehra seltsis kummaski 1. Voosel tabas novembri alguses isahundi Armin Meesit, Kehra seltsist küttis Andres Liivak kümmekond päeva hiljem emahundi.
Jahihooaeg lõpeb 28. veebruaril. Pärast seda võib veel küttida rebaseid ja kopraid.