Kuusalus etendus esmakordselt lühinäidend pühak Lauritsast

2239

ENELI SEPA kirjutatud „Kohtumine Lauritsaga” kestis umbes 15 minutit.

Aasta tagasi ütles Veljo Tormise Kultuuriseltsi juhatuse liige Triin Jõeleht, et Kuusalus võiks lauritsapäeva puhul hakata mängima Laurentsiuse ehk Lauritsa legendi kajastavat näidendit ning sellest võiks saada samasugune traditsiooniline ja ka kaugemal tuntud ettevõtmine, nagu on Haapsalu Valge Daami iga-aastased lavastused.

Nüüd tõdes ta, et suurejooneliseks lavastuseks on tarvis leida rahalisi ressursse ning seekord piirduti väikese näidendiga: „Praeguse seisuga ei tea me seltsis, kas selle lühinäidendi näol on tegemist millegi suurema alguse või niiöelda aseainega. Et meie unistuste suurteos saaks reaalsuseks, nõuab asjaajamine palju energiat, entusiasmi ja ka piisavalt raha. Me ei saa alati neid üheaegselt tagada, aga püüame.”

Sel aastal tellis Veljo Tormise Kultuuriselts Kuusalu näiteringilt Latern lauritsapäeva tähistamiseks Lauritsa-teemalise lühinäidendi. Teksti kirjutas näiteringi palvel Eneli Sepp, kes on ka suve alguses esietendunud muinasjutunäidendi autor. Vabaõhulavastuse näitelavana kasutati Kuusalu kiriku hoovipoolset külge.

Eneli Sepp ütles, et esinemiskoht on väga sobiv – kiriku ja koguduse õpetaja maja vaheline plats on hea akustikaga, tekib amfiteatri efekt, heli kajab suurtelt müüridelt tagasi. Ta arvas, et edaspidigi võiks etendusi teha samas kohas, kuigi see oleneb ka osatäitjate arvust ja kõigest muust lavastuses kasutatavast.

Selles näidendis saabub Kuusalu kiriku juurde väike ekskursioonigrupp, giid tutvustab hoonet ja välja ilmub Laurits. Ta räägib endast. Selleks episoodiks tõmbavad näitlejad selga takuriided ning kehastavad muistseid eestlasi, kes tahaksid kiriku asukohale ehitada oma pühamu. Maausku rahvas on ainult siis ristiusu kirikuga nõus, kui Laurits laseb end põletada. Sobiv kivi selleks on Kuusalu külje all olemas. Järgmises episoodis ollakse taas tänapäevas ning turistid lähevad koos Lauritsaga lauritsakivi vaatama.

„Kirjutasin teksti, kasutades siinset tuntumat legendi Lauritsast ja lauritsakivist,” sõnas Eneli Sepp.

Eraldi lavastajat ei olnud, tekst jagati näitlejatele ning mängiti korra kirikuaias läbi. Autor lausus, et tema vaid vaatas üle, kuidas näitlejad räägivad ja liiguvad. Kuusalu trupi liikmed on profid, polnudki midagi lavastada.

Lauritsat mängis Väino Esken, giidi Viive Marnat, ekskursioonigrupiga tulnud ärinaist Terje Multer, vana­ema Elvi Reinvald ja tema lapselapsi Elina Puusepp ning Eleanor Valdmann. Lõbusat härrat mängis Kaupo Rüütsalu ja teismelist noorukit Marek Pispea.

Oma roll oli ka Kaupo Parve vanal ninaga bussil, millel külgedel kiri „Soviettuur” – sellega saabus näitlejate ekskursioonirühm kirikuaia värava juurde ja lahkus lauritsakivi vaatama.

Väino Esken: „Arvan, et tuleval aastal mängitakse järgmist legendi.”

Preester XAVIER RIERA 10. augustil Kuusalu pastoraadis.

Jumalateenistused ja kontsert
Lauritsapäeval, 10. augustil jutlustas Kuusalu kirikus jumalateenistusel katoliku preester Xavier Riera, kes on sündinud Hispaanias, viimased 14 aastat on ta elanud Eestis ja räägib eesti keeles. Pärast jumalateenistust oli pastoraadis mõttekoda teemal „Pühak Laurentsius ja teised Hispaania pühakud – mida neil on öelda XXI sajandi inimestele”.

Mõttekoda aitas korraldada MTÜ Kuusalu Laurentsiuse Selts, kes on pöördunud Püha Laurentsiuse kodulinna Hues-ca poole kirde-Hispaanias, et luua sidemeid. Loodetakse, et ehk hakatakse kunagi sõpruskohtadeks.

Tänu seltsile toimus reede, 13. augusti õhtul Kuusalu kirikus kontsert, kus XVII sajandi inglise muusikat esitasid Maria Valdmaa, Robert Staak ja Tõnu Jõesaar.

Pühapäeval, 15. augustil jutlustas Kuusalu kirikus õpetaja Toomas Paul. Pärast Lauritsa-etendust kõneles ka tema pastoraadis toimunud mõttekojas.