1941. aasta 28.-29. augustil toimunud lahingust möödub tänavu 75 aastat.
BORIS GORBUNOV
Juminda miinilahingus 28.-29. augustil 1941. aastal hukkus meie koduvetes Juminda poolsaare lähedal 18 000 sõjaväelast, 9000 tsiviilisikut, kellest 3000 Eesti kutsealust-mobiliseeritut ja 1500 meremeest laevameeskondadest. Hukkus 64 laeva (24 sõjalaeva ja 40 tsiviillaeva), nende hulgas 18 Eesti laeva ja 14 Läti-Leedu laeva.
Maailma mastaabis on Juminda miinilahing üks Teise maailmasõja sündmusi meie koduvetes, see on kõigi aegade ohvriterohkem merelahing Läänemerel. Kuulsa Pearl Harbori 1941. aasta veresauna ohvrite arvu ületab Juminda miinilahing viiekordselt.
Ülevaade Juminda merelahingust on koostatud sõja-ajaloolase Mati Õuna ja sõjaajaloo ajakirjas Baltfort avaldatud materjalide põhjal. Andmed Juminda miinilahingus hukkunud inimeste ja laevade kohta on erinevad, aga käesolevas ülevaates on avaldatud neist viimased.
Juminda miinitõkke veeskmine
Sakslased ja soomlased alustasid miinitõkete panekuga Soome lahte juba 22. juunil. Soome allveelaev Iku-Turso pani esimesed 20 miini Mohni saarest põhja poole ja Soome allveelaev Vesihiisi sama palju miine Vergi sadamast põhja poole. Saksa-Vene sõja alguses ei näinud keegi ette, et 80 000-100 000 vene sõjaväelast jäävad niiöelda kotti ja tuleb Tallinnast evakueerida. Venemaa suunas läks 28.-29. augustil teele üle 200 laeva. Soome-Saksa laevastikukoondis pani ööl vastu 30. juunit aga miiniread just sinna, kus toimus 28.-29. augustil traagiline ja ohvriterohke Juminda miinilahing. 200 miini pandi vette Hara lahe ja Pärispea poolsaare meridiaanil ja miinirida sai soomlastelt nimeks Valkjärvi. Miinitõkke pikkus oli 14 kilomeetrit. 9. ja 11. juulil panid Soome torpeedokaatrid Pedassaare liinile kaks 6miinilist rida Saksa magnet-akustilisi miine. 21. juuli öösel panid soomlased Mohni lähedale 85 miini ja 15 lõhkepoid. Tol ööl märgati veepinnal luuravat Vene allveelaeva, millele heideti 2 süvaveepommi.
Suurejooneliseks tegevuseks miinitõkete tegemisel Juminda lähedal läks 8. augustil, kui soomlastele tulid appi saksa miiniveeskajad.
7. augustil vallutasid Saksa väed Vene 8. armee peakorteri Rakveres ja päev hiljem jõudis saksa Wehrmachti 254. jalaväediviis Kunda juures Soome lahe kaldale. Venelaste 8. armee oli nüüd saksa kiiluga pooleks aetud. 10. laskurkorpus ja 16. laskurdiviis taandusid Tallinna poole, Vene 11. laskurkorpus koos laskurdiviisiga taandus Narva suunal. Saksa väed ajasid 10 päeva jooksul Punaarmee väeosad üle Narva jõe. 17. augustil langes sakslaste kätte Narva. Ida-Viru lahingute käigus langes sakslaste kätte 6578 vene sõjavangi. Nüüd oli Vene vägesid Eestisse jäänud veel vaid Loode-Eestis, Tallinna-Paldiski-Haapsalu piirkonnas, aga ka Saare-, Hiiu- ja Muhumaal – kokku 100 000 punasõdurit ja laevastiklast, kes tuli evakueerida läbi Juminda miiniväljade laevadega Kroonlinna ja Leningradi.
Juminda miinitõkkes 1612 miini
Sakslased alustasid miiniveeskamisi 8. augustil miiniveeskajate Cobra ja Köning Luise, viie traaleri ja nelja torpeedokaatri kaitse all. 9. augustil pani Soome miinirühm Juminda miinitõkkesse veel 800 miini neljas jaos, sealhulgas 201 antennmiini. 20. augustil panid sakslased-soomlased veel 200 miini. Viimase miiniveeskamise Juminda miinitõkkesse enne Vene laevastiku Tallinnast lahkumist võtsid sakslased ette 27. augusti õhtul. Vette lasti 120 miini ja 160 lõhkepoid. Kokku pandi merre 1612 miini, lõhkepeasid 657. Meresõjaajakirjanduses on aga hoopis suuremad arvud. Soomes ilmunud kogumikus „Suomen laivasto 1918-1968” on nimetatud arve 1787 ja 771. Jüri Remmelga artiklis „Juminda miinilahing” koguni 2828 ja 1487.
Juminda miinitõke ulatus põhjast lõunasse 32 kilomeetrit. Lisaks miinitõkkele pandi Juminda poolsaarele Kolga lahe Pudisoo ja Tsitre vahel ja Virve külasse rannakaitsepatareid – neis oli kokku 10 suurtükki.
Jätkub järgmise nädala lehes.
