Ideekonkursi võitja KÜLLI KROON lisas oma tööle elemente veel kahest auhinnatud kavandist.
Mai lõpuni kestnud MTÜ Kehra Kooli Vilistlased korraldatud ideekonkursil Kehra gümnaasiumi õueala kujundamiseks valiti lõppvooru 3 tööd. Töid hinnanud komisjon soovis, et Kehras elava arhitekti Külli Krooni võidutööle lisataks üksikelemente veel kahest konkursil auhinnatud tööst.
„Kuigi kõigis kolmes oli perspektiivplaan sama, meeldis komisjonile, et Külli Krooni töös oli õueala avatud. Eesmärk oli säilitada terviklikku visiooni, kuid leidsime, et ka teistest töödest võiks võtta mõned lahendused,“ ütles MTÜ Kehra Kooli Vilistlased juhatuse liige Mart Raja.
Külli Kroon: „Komisjon tegi suure töö, kui valis välja kavandid, mis liita minu omaga. Need sobitusid sinna hästi. Polnud väga raske neid minu töösse integreerida.“
Avatud ala koolile ja
kõigile teistele
Koolimaja esisele asfaltplatsile, kus on parkla ja rattahoidla, pakkus Külli Kroon graniitsillutisega ala, millel on disainvalgustid ning keskmes sillutisse tehtud ilmakaared. Aulapoolsesse otsa peaksid tulema sillutisse rajatud malelauad ja statsionaarsed betoonistmed. Selle taha haljasalale pakkus arhitekt tõstetud maapinnaga istumisala, valgustid ja veekraani. Endisele kooli palliplatsile, kus talvel oli liuväljak, tuleb kavandi järgi keskne väljakuala, mille ühes ääres on pandusega lipualus ja selle taga perspektiivne koht vilistlaste skulptuurile, keskel jõulukuuse asukoht, teisaldatavad istumisalad ning samuti disainvalgustid. Selle taga asuva haljasala ühes servas on koht Silvi Vraidi pingile.
Silvi Vraidi pingi kõrvale, koolimaja ja Spordi tänava vahelisele haljasalale, tuleb süvendatud ringikujuline ala, milleks saadi idee Kaie Kuldkepi esitatud kavandist. 44meetrise läbimõõduga ala saab kool kasutada õuesõppe klassina, kuid seal on võimalik korraldada ka väiksemaid kontserte – kuna ringi perimeetris on 3 rida astmeid, millel istuda, peale selle saab ringi ümber panna teisaldatavad pingid. Talvel rajatakse ringile liuväli. Mart Raja rääkis, et Kaie Kuldkepp oli kogu oma töö ehitanud selle süvendatud ringi ümber, nüüd on see kavandatud teise kohta ja vähendatud kujul.
Koolimaja põhjakülg, puid täis haljasala, kuhu Külli Krooni võidutöö järgi oli planeeritud kooli õppeklass, kavandatakse Andres Viitkari, Eigo Tarkini ja Gen Mandre esitatud idee järgi. Nemad pakkusid teha sellest aktiivala. Sinna kavandatakse tartaankattega tänavakorvpalliväljak, kaks betoonist ping-pongilauda, kõõlumisvahendid ja istepingid.
„Seda ala on võimalik kasutada kehalise kasvatuse tundides, kuid on ka kõigile avatud vaba aja veetmise koht,“ lausus Mart Raja.
Ta märkis, et osa kooli ja Kose maantee vahelisele haljasala puudest tuleb maha võtta: „Need on küll vilistlaste istutatud, aga ka meie komisjonis olnud kohaliku kogukonna ajaloo ja pärandihoidja Anne Oruaas oli seda meelt, et puud tuleks üle vaadata. Mis väärtuslik, see jääb, kuid arvan, et kuused tuleks kõik maha võtta. kuna neil on pinnapealsed juured ja pole tormikindlad.“
Mart Raja arvas, et uus õueala peaks tooma koolimaja ümbrusse tegevust juurde ja meelitama ka kõiki teisi, mitte ainult kooliga seotud inimesi.
Järgmiseks sügiseks veel ei valmi
Mart Raja ütles, et kuigi kavand valmis, siis suurem töö alles algab.
„Selle töö eesmärk ei ole ilus plaan paberil,“ sõnas ta ning lisas, et järgmisena tuleb tellida projekt, seejärel hinnata, kui palju läheb projekti elluviimine maksma ning lõpuks seista volikogus selle eest, et see kiidetakse heaks ning lisatakse raha vallaeelarvesse.
Anija vallaarhitekti Inga Vainu sõnul esitab vallavalitsus augustikuu volikogu istungile eelnõu tühistada Kehra gümnaasiumi ümbruse 2003. aastal kehtestatud detailplaneering, millega on koolimaja ette kavandatud ehitada ujula. Kui volikogu planeeringu tühistab, on vallavalitsusel plaan kuulutada välja riigihange kooli õueala projekteerija leidmiseks. Vallaarhitekt oletas, et projekt jõutakse valmis veel tänavu.
Kuigi vilistlaste MTÜ lootis , et õueala võiks valmida 2017. aasta sügisel, on Mart Raja sõnul seda ennatlik öelda: „Muidugi tahaks kohe, aga ühed asjad on helesinised unistused, teine reaalsus. Praegu ei tea me ehitustöö hinda ning kas see mahub ühe või mitme aasta vallaeelarvesse ja millised on üldse poliitilised prioriteedid. Ka see oleks hea, kui see tehakse kolme aasta jooksul.“
Inga Vainu: „Kui projekt valmis, saame õueala rajamise umbkaudse hinna. Ehitamist pole me tulevaks aastaks kavandanud, ehk saab alustada ülejärgmisel aastal.“
