Voo­se Päi­ke­se­ko­dus män­gi­tak­se „Pa­lu­sa­lu“ veel kaks kor­da

189
RI­HO ROS­BERG, GER­HARD SAKS ja LIIS HAAB la­vas­tu­ses „Pa­lu­sa­lu“. Suur osa lavakujundusest on projitseeritud seintele. Fo­to Pii­be Tea­ter

Pii­be Tea­ter tõi 22. sep­temb­ril Voo­sel la­va­le ka­he­kord­sest olüm­pia­võit­jast Krist-
­jan Pa­lu­sa­lust kõ­ne­le­va näi­te­män­gu „Pa­lu­sa­lu“. Möö­du­nud nä­da­lal oli kok­ku 4 eten­dust. Sa­ma pal­ju pi­di neid ole­ma ka tu­le­val nä­da­lal, kuid kaks eten­dust jää­vad ära ning tük­ki män­gi­tak­se veel 8. ja 9. ok­toob­ril.

„Kurb küll, aga eel­müü­gist on os­te­tud vaid kaks pi­le­tit, mil­le­gi­pä­rast prae­gu eel­müü­gist ei os­te­ta,“ sõ­nas Pii­be Teat­ri juht ja „Pa­lu­sa­lu“ au­tor Ar­let Pal­mis­te.

Ta mär­kis, et kor­ral­da­ja­na jä­tab eten­du­sed pi­gem ära, kui nei­le pea­le mak­sab: „Saa­lis on sa­da koh­ta ja pä­ris väl­ja­müü­dud po­le ol­nud üks­ki eten­dus. Sel­le tõt­tu ot­sus­ta­si­me, et tee­me pa­rem kaks kor­da täis­saa­li­le kui ne­li pool­tüh­ja­le.“

„Pa­lu­sa­lu“ la­vas­tas Jaa­nus Nuut­re, ni­mio­sa­list män­gib Mih­kel Ti­ker­pa­lu, te­ma naist El­le­nit Liis Haab. Pro­fes­sio­naal­se­test näit­le­ja­test teeb kaa­sa veel Ri­ho Ros­berg, teis­tes rol­li­des on har­ras­ta­jad. De­ko­rat­sioo­ne on la­val mi­ni­maal­selt, suur osa la­va­ku­jun­du­sest pro­jit­see­ri­tak­se sein­te­le. Li­saks vi­deoins­tal­lat­sioo­ni­de­le ka­su­ta­tak­se kroo­ni­ka­kaad­reid, seal­hul­gas Krist­jan Pa­lu­sa­lu maad­le­mi­sest 1936. aas­tal Ber­lii­ni olüm­pial.

„Ku­na meil on spetsiaalselt siia loodud projektsioonilahendus, harg­nes mõ­te se­da ka­su­ta­da ja te­ha teat­rit na­tu­ke teist­moo­di kui ta­va­li­selt. Päi­ke­se­ko­dus on või­ma­lus näi­da­ta 180kraa­dist pro­jekt­sioo­ni, li­saks mul­ti­mee­dia­le näeb vä­ga äge­daid ori­gi­naal­kaad­reid. Mi­nu mee­lest an­nab see la­vas­tu­se­le sü­ga­va­ma mõõt­me,“ lau­sus Voo­se Päi­ke­se­ko­du pe­re­mees Ta­nel Tal­ve, kes en­ne eten­du­st tut­vus­tab kü­las­ta­jai­le Voo­se kü­la ja sel­le aja­lu­gu.

Ta kin­ni­tas, et on „Pa­lu­sa­lu“ mi­tu kor­da vaa­da­nud ja tal­le vä­ga meel­dib: „Pä­rast esie­ten­dust kuul­sin, et tei­sed­ki vaa­ta­jad olid vä­ga ra­hul ning meel­di­valt ül­la­tu­nud.“

Ka Ar­let Pal­mis­te lau­sus, et ta­ga­si­si­de vaa­ta­jailt on ol­nud üli­võr­des: „Pal­ju­del proua­del on lõ­pus sil­mad mär­jad. See on vä­ga emot­sio­naal­ne, sa­mas hu­moo­ri­kas tükk. Ka teat­ri­lii­du de­le­gat­sioon pi­das kaa­sa­haa­ra­vaks ja kii­tis näit­le­jaid.“

Esie­ten­du­sel oli 15 ini­mest maad­lus­lii­dust. Eten­dust käi­sid vaa­ta­mas ka Pa­lu­sa­lu pe­re, tü­tar ja lap­se­lap­sed.

„Tü­tar Hel­le kal­lis­tas te­ma ema män­gi­nud Liis Haa­bi, vaa­tas te­da pi­kalt ja üt­les, et ema oli­gi sel­li­ne pi­si­ke ja nääp­su­ke, kui­gi mit­te nii särt­sa­kas. Mih­kel Ti­ker­pa­lu koh­ta üt­les, et vä­li­mu­selt ei ole küll isa moo­di, kuid ole­mu­selt täit­sa sar­na­ne. Mihk­li­le so­sis­tas Pa­lu­sa­lu tü­tar veel mi­da­gi kõr­va. Pä­rast kuul­si­me, et oli soo­vi­ta­nud, är­gu naer­gu suu lah­ti, Pa­lu­sa­lu oli naer­nud ai­nult kin­ni­se suu­ga. Järg­mi­sel päe­val sai­me pe­relt veel pi­ka kir­ja lu­gu­de­ga, mis nei­le Krist­jan Pa­lu­sa­lu koh­ta meel­de tu­lid,“ rää­kis Ar­let Pal­mis­te.

Ta li­sas, et kind­las­ti on ka­vas „Pa­lu­sa­lu“ eten­dust tu­le­val ke­va­del uues­ti män­gi­da: „Ta­haks vä­ga, et ini­me­sed se­da näek­sid. See on emotsionaalne lugu nii meie oma aja suu­rest spor­di­san­ga­rist kui ühest ajas­tust.“

Eelmine artikkelLüü-Tür­ri plaat kan­di­dee­rib Et­no­kul­bi­le
Järgmine artikkelAni­ja val­la va­li­mis­de­ba­tid