Eelmisel reedel küpsetas MTÜ Juminda Külaselts esinaine Aive Sarjas oma kodus Mäe-Tooma talus külaturuks leiba. Ta mässis iga ahjusooja pätsi eraldi rätikusse jahtuma. Eelmise päeva pätsid olid juba korvis ja pakitud jõupaberisse, takunöör ümber, sõlm peal. Ühed leivad tehtud suitsusingi ja küüslauguga, teised pähklite ning rosinatega.
Retseptid andis sõbranna Tallinnast nagu ka juuretise – tema soovitusel hakkas Aive Sarjas mullu jõulude ajal leiba tegema, algul enda söögilauale ja sõpradele kingiks. Et leib sai maitsev, on sõbrad nüüd temalt leiba juurde tellinud ning küpsetamine võetakse ette vähemalt kord nädalas.
Juminda rannaküla rahvas kinnitab, et külaelu on viimastel aastatel uue hoo sisse saanud just tänu ühisele tegutsemisele. Aive Sarjas on paljude ideede käivitaja, projektide kirjutaja ning teiste kaasatõmbaja. Oluliselt aitab külaelu ühendamisele kaasa Juminda ajaleht Külajutud ja aasta toimiv internetikodulehekülg www.jumentake.ee.
Ka külaseltsi juhatuse liige Janek Teinlum Koerneeme talust kiidab, et külaelu saab aasta-aastalt hoogu juurde: „Külavanem Karli Lambot pani selle paarkümmend aastat tagasi veerema ja me kõik lükkame täna hoogu juurde. Kes siin on, annavad külale hinge ja olemuse.”
Karli Lambot, kes kuulub samuti külaseltsi juhatusse, on rahul – Juminda on läinud aasta-aastalt kenamaks, inimesed hooldavad oma kinnistuid ja nende ümbrust ning aitavad keskplatsi ehk vainu korras hoida.
Möödunud laupäeval, 22. augustil toimunud külapäeva hommikul võttis Karli Lambot koguduse juhina Leesi kirikus vastu Juuru koguduse ekskursioonigruppi, kes külastas veel Loksa, Kuusalu ja Jõelähtme kirikuid.
Külaturu ajal tegi külavanem kümnekonnale huvilisele matka Juminda huvipakkuvamatesse paikadesse – merelahingu mälestuskivi ja päästejaama juurde ning Neemeotsa.
Turule tuldi ka Tallinnast
Juminda keskel üles seatud turul oli lisaks oma küla rahvale müüjaid veel Kuusalust, Tõugult, Suurpealt, Võsult, Pärispealt, Kasispealt, Leesilt, Kiiu-Aablast, Tapurlast jm. Müüdi puu- ja käsitööesemeid, küpsetisi, hoidiseid, mahejuurvilja, mitmesugust täikakraami ja palju muud. Kauplemine läks hästi, pidevalt tuli autodega rahvast juurde – naaberküladest, Tallinnast ning kaugemalt.
Evi Teinlum pidas koos tütre Ene ja minia Heleniga turukohvikut. Pakuti pannkooke ja lõhesuppi. Õhtuse rannakino ajaks tehti võileibu.
Tapurla külakino eestvedaja Artur Talvik näitas Leader projekti toel soetatud uhiuue aparatuuriga õhtul rannakinos kõigepealt lastele „Nukitsameest”, seejärel dokumentaalfilmi „Disko ja tuumasõda”.
Päeval oli avatud Tammistu massaažituba, kus Kaie Ustav tegi soovijatele massaaži. Tarvo Krönkvist mõõtis biovälja tugevust – nii inimestel kui maapinna kohal.
Karli Lambot viis õhtul läbi individuaalse mälumänguvõistluse „Kes ees, see mees”, kus paarikümne mängija seast oli parim Artur Talvik.
Viis aastat ületalve
Aive Sarjas ja ta abikaasa Alari ostsid Mäe-Tooma koha üheksa aastat tagasi. Paar aastat hiljem hakati ehitama. Viimased viis aastat elab Aive Sarjas oma uues kodus ka sügisel ja talvel. Tema kodu on üks 12st talvisest suitsust Jumindal. Kokku on külas 40 suitsu, kuid enamik suvitajate omad. Rahvastikuregistri järgi on Juminda külas elanikke 35. Kui palju on suvel, polegi võimalik täpselt kokku lugeda nagu ka teistes rannakülades.
Harjumaalt Kose alevikust pärit Aive Sarjas on õppinud arstiks ja teise diplomi saanud sotsiaaltöös. Ta töötas kümme aastat sotsiaalministeeriumis, kuid eelistas maaelu ja nüüd on teist aastat poole kohaga ajalehe Maaleht veebitoimetaja – teeb kodus internetiküljele uudiseid loomakasvatusest ja külaelust.
„Kui pendeldad linna ja maa vahet, siis ei näegi, mis külas toimub. Olen seda meelt, et pole mõtet käia maal magamas, siin tuleb elada. Tööle sõidan linna kord nädalas. Tänu praegusele tööle olen avastanud naaberküladest palju huvitavaid inimesi, muidu oleksin neist mööda kihutanud,” jutustab ta.
Viimasel ajal on Maalehe veebiküljele ja ka paberlehte jõudnud mitmeid Juminda poolsaare uudiseid. Viimane on sellest, kuidas Jumindalt Vanapõllu talu õuest leidis perenaine Luule Tambaum haruldase Raveneli peniseene.
Aive Sarjas peab Jumindal hobuseid, neid on praegu neli. Ta on ühiskondlikus korras ajakirja Oma Hobu toimetaja. Ajakirja annab kuus korda aastas välja Eesti Hobuste Kaitse Ühing.
Ka oma küla lehe ning internetilehekülje toimetamine on ühiskondlik tegevus. Aive Sarjas märgib, et neid saab teha siis, kui elad pidevalt külas ja suhtled külarahvaga. Päris kõigil külaelanikel ei ole kodus internetiühendust, nende jaoks saab info välja panna küla keskele teadetetahvlile. Kuid enamik on kursis veebiuudistega ning tullakse juba ka ekstra rääkima, mida huvitavat on juhtunud või nähtud. Viimastel kuudel on veebiküljel olnud unikaalseid külastusi üle tuhande.
„Ma ei istu päev otsa arvutis, toimetamist on palju, majapidamine on suur. Aga mul on hea võimalus minna tuppa ja kirja panna, kui näiteks muru niites tuleb hea mõte. Igav küll maal ei ole, pigem võiks päevas tunde juures olla,” räägib Aive Sarjas.
Ta toonitab, et Juminda külaelust kirjutades tuleb nimetada häid abilisi, näiteks keerulistest olukordadest alati väljapääsu leidvat Kaido Mägit, masinate ja muu tehnika asjatundjat Uno Krönkvisti, head kokka Irje Laigarit, vendi Ago ja Toivo Kalbergi, osavate kätega puutöömeistreid, kes on alati valmis aitama. Nende tehtud on Juminda külasilt. Ago Kalberg oli külaturul enda ja venna meisterdatud laevamudelitega.
Sage abiline on ajaloolase haridusega Anu Eek-Mägi, kelle algatusel toimusid EV 90. juubeliaastale pühendatud ajalooõhtud, kus käisid esinemas Mart Laar, Heie Treier, Ago Pajur. Samuti jõudis tema ja abikaasa Kaido vahendusel eelmisel suvel Jumindale lavastaja Urmas Lennuk, kes seadis lavakõlbulikuks külarahva etendatud EV juubeliaasta teemalise näitemängu „Tulid, olid, läksid. Võitlus vaba riigi eest”. Ka turupäeval üleval olnud kunstinäituse autor Ülle Raadik on perekond Mägi hea tuttav.
Alati lööb külaüritustel kaasa harrastuskalur Janek Teinlum koos abikaasa Heleniga, nemad asusid Jumindale elama ligi kolm aastat tagasi.
Vanaema tallu elama
Janek Teinlum saadeti lapsena Leesilt koolivaheaegadel vanaema juurde Jumindale. Et käis ka nädalavahetustel, on ta lapsepõlv suuresti möödunud Juminda külas.
Janek Teinlum: „Mäletan, kuidas varases lapsepõlves kujutasin ennast Jumindal elamas. Seega oli loomulik, et hakkasin ehitama taluhoovil olnud lauda kohale enda maja. Olen Juminda patrioot ning mulle teeb muret, kuidas rannakülad ja üldse äärealad inimestest tühjaks jäävad. Erilise kultuuriga külad on muutumas suvituspiirkondadeks. Püüan oma poeg Mikule edasi anda neid traditsioone, mis on Jumindal aastaid olnud.
Meil on siin kõik suured ideede-generaatorid. Külaturust pole möödas päevagi, aga juba on pakutud mõtteid järgmise aasta juubeliüritusteks.”
Üks kindel plaan on Juminda rahval anda järgmisel aastal välja oma küla kohta raamat. Sellest on räägitud nii Anu Eek-Mägiga ja kui Kolgaküla raamatu kokku pannud Melika Kindeliga, kes on pere kaudu Jumindaga seotud.
