MTÜ Vihasoo Kultuuriselts korraldas mitmetele juubelitele pühendatud Vihasoo aasta raames külapäeva – endiste ja praeguste külaelanike kokkusaamiseks. Tähistati 85 aasta möödumist Vihasoo kultuuriseltsi aktiivse tegutsemise algusest 1924. aastal ning 75 aasta täitumist Vihasoo vastvalminud seltsimaja õnnistamisest 1934. aasta jaanipäeval. Sügisel peab 85. sünnipäeva Vihasoo raamatukogu. 85 aastat tagasi oli Vihasoo näiteringi esimene etendus, mängiti Võhmal.
Kultuuriseltsi juhatuse liige, Vihasoo lasteaia-algkooli juhataja Marika Astor võttis toimunu kõnekalt kokku ühe lausega: „Eripärane on see, et suudame külapäeva jooksul kõike pakkuda enda jõududega ega pea esinejaid mujalt kutsuma – meil on oma muusikud, lauljad, tantsijad, näitlejad.”
Külapäeval esines pärast avamist ja lipuheiskamist Vihasoo rahvamaja ees tuntud noor jazzlaulja Kadri Voorand, teda saatis kitarril Virgo Sillamaa. Kadri Voorand on Vihasoo omaaegse pillimehe ja soomepoisi Lembit Voorandi lapselaps.
Külarahvast tervitas ansambli Lahemaa Rahwamuusikud väiksem koosseis – üllatuskingina esineti lõuna paiku kõigepealt Tammispea teadetetahvli juures, siis Vihasoo külatee kõrval jõekäärus ja lasteaia lähedal kortermaja juures ning Nurmsalude pere koduväravas. Rahvamaja ees mängisid koos külla tulnud ansambliliikmete ja selle juhi Viivi Voorandiga ka Vihasoo lõõtspillimehed, Lahemaa Rahwamuusikute liikmed Raivo Nurmsalu, Mart Nurmsalu ja Kert Krüsban. Viiulil saatis ansambli endine liige Anneliis Arulo, kelle vanaisa Lembit Arulo oli ümbruskonnas hinnatud pillimees, kodu-uurija ja külamuuseumi rajaja.
Avakõne pidas Vihasoo Kultuuriseltsi juhatuse esimees Jaano Veersoo. Lipu heiskasid Meelis Arulo ja Mauno Muldma.
Rahvamaja saali seintele oli üles pandud Vihasoo elanike Elsa Napi ja Iivo Tammemäe maalide näitus, fuajee akendel rippusid Vihasoost pärit Maarika Rohi tehtud vitraažid.
Saalis sai päeval vaadata slaidiprogrammi, mis koosnes rohkem kui 500 fotost. Slaidiprogrammi Vihasoo viimase aja sündmustest, inimestest ja peredest saadud vanadest fotodest pani kokku Sander Astor. Fuajees olid stendid Vihasoo kooliõpilaste ja õpetajate koostatud näitusega küla ajaloost.
Vihasoo hinnatuim perenaine Mall Arrak keetis pidulistele 80 liitrit suppi, mis kõik päeva jooksul ära söödi. Siiri Nurmsalu müüs koos tütar Liisiga kooke, tulu läks kultuuriseltsile. Kohv oli kõigile tasuta, see saadi firmalt Meira, mille müügijuht Tiit Trolla on samuti oma küla inimene. Koogid küpsetas Liia Kleemann.
Enne Vihasoo näiteringi laulu- ja tantsumängu „Kosjasõit” etendust olid sportmängud. Enn Koppelmanni abiga saadud viiel kanuul tehti mitu starti. Esikoha said Asko Külmsaar ja Margus Piispea, teise koha Jaanus Kallaste ja Mattias Kangust ning kolmanda Marko Nurmsalu ja Mario Meesak.
Meeleolukad olid ka Vihasoo noorte korraldatud sportlikud võistlused rahvamaja kõrval.
„Kosjasõidu” ajaks kogunes saali sedavõrd palju vaatajaid, et läks kitsaks, mõned pidid koju tagasi minema. Kuigi lavastaja Andres Napp arvas esialgu, et see jääb viimaseks etenduseks, Vihasoos sai tükki mängitud täissaalile neli korda, tuleb etendusi ilmselt veel. Kui mitte Vihasoos siis võib-olla Kolgakülas.
Pärast näitemängu oli simman. Ansambli VVV soojendusbändina astusid üles Vihasoo nooremad muusikud Ott Andre, Mart Nurmsalu ja Kert Krüsban. Ansamblis VVV musitseerivad Ingrid Nurmsalu, Tiina Laulik, Merle Krüsban, Gerta Allemann, Eve Saidla, Raivo Nurmsalu, Andres Napp. Lõpuks musitseerisid Kaisa Kaisel ja Rene Krüsban. Pidu kestis südaööni.
Andres Napp: „Püüdsime külapäeva mitte üleorganiseerida, et inimestele jääks aega ka omavahel olla ja juttu ajada. Hakkasime mõttetalguid pidama juba eelmise aasta sees. Arutasime kultuuriseltsi aktiivsete liikmete Esta Nurmsalu, Ingrid Nurmsalu, Marika Astori, Raivo Nurmsalu ja teistega, mida külapäeval võiks ette võtta. Tundub, et läks korda, rahvast käis päeva jooksul peaaegu 250. Kirja jõudsid neist end panna 180.“
Andres Napp esitas pidulistele üleskutse – seoses plaaniga anda välja Vihasoo küla raamat palus ta üle vaadata vanad albumid ja panna kirja oma talu tegemiste ning inimeste kohta mälestusi. Fotod ja tekstid saab anda Vihasoo raamatukokku.
