Joaveski külarahvas kohtus Kuusalu vallavalitsusega

1587

Kõne all olid tänavavalgustus, teede remont, bussiliiklus ja rahvamaja ülalpidamine.

Kuusalu vallavalitsus korraldas neljapäeval, 20. novembril väljasõiduistungi Joaveski rahvamajas, millele järgnes kohtumine kohalike elanikega. Tund aega kestnud kohtumisel osalesid Joaveski külast 9 inimest.
Vallavalitsuse liikmetest käisid Joaveskil vallavanem Urmas Kirtsi ning Andres Paomees ja Kaupo Parve, kohal olid ka vallasekretär Maire Link, arenguvaldkonna abivallavanem Tõnu Ammussaar ja sotsiaalvaldkonna abivallavanem Aare Ets.
Viimased pool aastat Joaveski külavanema ametit pidanud Rene Meimer rääkis sellest, kuidas külas valmis aasta tagasi uus rahvamaja, selle ülalpidamine on raske: „Küsimus on, kas nii väikesel külal üldse oleks tarvis rahvamaja. Vaja oleks valla abi. Kui hiljuti arutasime küla arengukava, osalesid ka Parksi, Vanaküla ja Valgejõe külavanemad. Ka need külad võiksid Joaveski rahvamajas oma üritusi teha ning mõte on hakata korraldama ühisüritusi. Rahvamaja   võiks   olla   lähipiirkonna   keskus.“
Aastaid Joaveski külavanema ametit pidanud Taigo Talivere märkis, et rahvamajas asub nüüd kohalik raamatukogu ning küsis, kas vald annab omaosaluse tasumisel abi hoone teise korruse väljaehitamiseks, kui saadakse selle jaoks fondidest toetust.
Vallavanem Urmas Kirtsi: „Kuusalu vallas on rahva- või seltsimaju kümme, neist enamik Loksa piirkonnas. Palgalised juhid on Kuusalu ja Kolgaküla rahvamajas. Toetame rahva- ja seltsimaju hoonetega seotud kulude maksmisega.  Külamajja tuleb meelitada kaugemalt rahvast. Kasuks tuleks, kui saaksite siia ka majutusvõimaluse.“
Rene Meimer tõstatas teede teema. Joaveski külateele pandi pinnatud kate, kuid see on muutunud auklikuks, vajab hooldust. Vihasoo külje all asuva Tõuguni on Joaveski teisest küljest 3 kilomeetrit kruusateed, see on kehvas seisus ja vajab remonti. Suvel ei tule turismibussid sealt Joaveskile just halbade teeolude tõttu. Sealtkaudu sõidab ka Kuusalu valla koolibuss.
Vallavanem vastas, et kõnealune tee läbib naabervalda ja -maakonda – Vihula valda Lääne-Virumaal. Elanikkonda on seal vähe.
Urmas Kirtsi: „Teedele on Kuusalu valla eelarves aastaks 350 000-370 000 eurot, palju sõltub sellest, milline tuleb talv. Kui on leebe talv, jätkub raha teeremontideks rohkem, lumerohketel talvedel võib päevas kuluda lumelükkamiseks ka kuni 70 000 eurot – nii oli mõne aasta eest tormi Monika tõttu, kui rannakülasid tuli lumest välja kaevata.“
Vallavanem lisas, et igal aastal koostatakse teede investeeringute kava, ka Joaveski tee pannakse nimekirja, aga kas ja kui palju remonti rahastatakse, sõltub volikogu otsusest ja rahalistest võimalustest. „Teede suhtes on tekkinud vallas hoiak, et ainult musta kattega on õige tee.“
Esmaspäeval ütles vallavanem Sõnumitoojale, et Joaveski-Tõugu teed käidi vallamajast üle vaatamas, see on praegu heas korras.
Jutuks tuli Joaveskil veel bussiliikluse küsimus. Joaveski küla ei läbi ükski avalik maakonnaliin. Koolipäevadel sõidab valla tellitud õpilastebuss, kuid see läbib mitut küla ja läheb lapsi täis, seisma ei taha bussijuhid sõitjaid võtta. Kord nädalas viib  suurem buss ümbruskonna külade rahva Loksale ja toob ka tagasi. Lähimad avaliku maakonnaliini bussipeatused asuvad 8-9 kilomeetri kaugusel.
Vallavanem kinnitas, et nädalas ühel päeval töötavatele niiöelda pensionäride bussiliinidele on vajadus olemas, need ei kao. Mitmel pool on saanud tavapäraseks, et küladest sõidetakse autodega Loksale või Kotkale, sealt istutakse ümber liinibussi, et sõita Tallinnasse tööle.
Tänavavalgustuse saab kõige kiiremini
Külavanem nimetas ühe probleemina tänavavalgustust – silla juures põlevad kaks lampi, ent tee rahvamajani ja ka selle juures on pime, hea oleks kui saaks teed valgustada sillast kuni rahvamajani.
Endine külavanem täpsustas, et koos valla majandusspetsialistiga tehti ära joonised, tarvis oleks panna paarsada meetrit kaablit ning laternapost.
Urmas Kirtsi vastas, et see on Joaveski probleemidest üks lihtsamaid lahendada: „Kui ilmad läksid pimedamaks, hakkasime saama peaaegu igast teisest või kolmandast külast kirju taotlusega panna sinna lampe juurde. Fikseerige vajadus, saatke vallamajja taotlus. Igal aastal oleme küladesse uusi lampe pannud, vast on võimalik ka siia panna.“
Vilets telefoniside
Rene Meimer tõdes, et mobiiliside on Joaveskil nõrk. Kõigil operaatorfirmadel on levi halb, toas mobiiltelefoniga rääkida ei saa, tuleb minna õue. Sedasi on ka siis, kui külaelanikud suhtlevad mobiiltelefoni vahendusel omavahel. Operaatorfirmade sidemastid on Vihasoos ja Valgejõel, firmade esindajad näitavad oma mõõdikutega, et side on olemas, kuid tegelikkuses pole.
Kehva levi kogesid ka vallavalitsuse inimesed. Vallavanem käis koos arvutiga vahepeal õues, et valla kodulehelt dokumente avada.

Eelmine artikkelKehra noortekeskus on uues kohas töötanud üle aasta
Järgmine artikkelAnija volikogu liige TANEL TALVE soovib hakata looma uut Eestit