Kehra noortekeskus on uues kohas töötanud üle aasta

3413
KEHRA noortejuhid VERONIKA SILIVASK ja KRISTINA PIHO (taga) ning noortekeskuses oma klubi moodustanud 4. klassi tüdrukud MILANA LEOKE-BOSENKO, MARIBEL SALUMÄGI ja LILI-MARLEEN PÜI.

Töötajad kinnitavad, et noored on eelmise aasta suve lõpus kolinud noorkeskuse omaks võtnud.

„Mina tulin siia tööle samal ajal, kui noortekeskus hakkas kolima ehk augustis 2013,“ ütleb noortejuht Veronika Silivask, kes on noortekeskuses tööl täiskohaga.
Peale tema on poole kohaga ametis Kristina Piho, kes töötab noortekeskuses  2012.  aasta  lõpust.
Kui vallavalitsus kolis ära oma endisest hoonest Kreutzwaldi tänav 2, oli maja mõnda aega Kehra gümnaasiumi kasutuses, koolimaja remondi ajal toimusid seal õppetunnid. Seejärel seisid esimese korruse ruumid mõnda aega tühjana. Noortekeskus tegi enne kolimist veidi remonti ning nüüd on noorte kasutada köök ja kolm tuba: puhketuba diivani ja teleriga, arvutituba ning suurem saal lauatennise ja piljardi mängimiseks, oma tööruum on ka noortejuhtidel.
Töötajaile teevad muret praeguse asukoha juures asuvad „tondilossid“, ennekõike endine Linda kauplus. Nad rõõmustavad, et lähiajal on kavas see lammutada, kuid üks probleem jääb – õhtusel ajal on noortekeskuse ümbruses peaaegu kottpime, majaesise parkla juures on küll üks tänavavalgustuslamp, kuid see valgustab vaid mõne meetri kaugusele.
Iga päev 20-40 last
Enamasti külastavad noortekeskust 1.-9. klassi õpilased, 20-40 last päevas.  Maja on avatud argipäeviti kella 12-19, lapsi jagub kogu ajaks. Enne tulevad nooremad, kelle koolipäev lõpeb varem.
„Osa lapsi on siin õhtuni, osad tulevad vahepeal sooja, et minna edasi trenni või muusikakooli, külade lapsed, kes saavad koju bussiga, teevad meie juures aega parajaks,“ räägivad noortejuhid.
Nad kinnitavad, et eesti ja vene lapsed saavad sõbralikult läbi ning vanemaid lapsi ei ole häirinud, kui nooremad noortekeskuses ringi jooksevad, ega jäta sellepärast sinna tulemata.
Kõige populaarsemad on noortekeskuse kaks arvutit, mida võib kasutada pool tundi päevas, selleks tuleb end kindlaks kellaajaks kirja panna. Peale piljardi ja lauatennise on võimalik mängida kõikvõimalikke lauamänge. Kuna lastele meeldivad väga diskod, on seal diskosid teinud Indrek Agar pakkunud end vabatahtlikult appi ja viib noortele läbi diskori-koolitust – õpetab tehnikat kasutama ja suunab muusikavalikul. Veronika Silivask ja Kristina Piho rõõmustavad, et mõnigi noor on leidnud selles oma väljundi ning oskavad nüüd juba  ise diskosid teha.
„Indrek tegi neid oma töö kõrvalt ja tal pole väga palju aega, aga noored tahavad diskosid ju väga sageli,“ sõnab Kristina Piho ja lisab, et ise diskosid tehes saavad nad oma õpitut kohe praktiseerida ja kinnistada.
Noortekeskuse köögis käivad peamiselt tüdrukud.
„Kui nad süüa teevad, siis panustavad sinna ka suuremad poisid, kuna saavad siis ka ise süüa,“ muigavad noortekeskuse töötajad.
Kehra gümnaasiumi neli 4. klassi tüdrukut, kes on noortekeskuse igapäevased külastajad, on moodustanud lausa omaette klubi ning neljapäeviti toimuvad noortekeskuses nende kokkusaamised, korraldatakse viktoriine, küpsetatakse ja tehakse muud.
„Meie jaoks on kõige tähtsam, et suudame igaühele pakkuda seda, mis talle meeldib ja sobib – kui noor tahab iga päev piljardit mängida, siis pole mõtet panna teda voltima paberlennukeid,“ arvavad noortejuhid.
Nad kinnitavad, et püüavad lähtuda sellest, mida  majja tulnud noored parasjagu soovivad. Seetõttu mängitakse mõnel päeval mitu tundi koos lauamänge. Või tutvustavad ja õpetavad kasutama kasulikke mobiilirakendusi. Veel korraldavad noortekeskuses näiteks tüdrukute õhtu ja jäävad sinna koos ööbima , teevad koos süüa, tantsivad, vaatavad filme.
Aeg-ajalt organiseerivad nad midagi koos ka väljaspool noortekeskuse ruume, hiljuti käidi näiteks koos Alavere noortega Kõrvemaal ühises projektilaagris „Kes ma olen? Siit ma tulen!“. Veronika Silivask ja Kristina Piho rõõmustavad, et Kehra noored on aktiivsed ja võtavad meelsasti nende korraldatud ettevõtmistest osa – neil pole vaja isegi kuulutust kooli saata, osaleda soovijaid on niigi. Veel kiidavad nad head koostööd samas hoones tegutseva Kehra rahvamajaga.

Eelmine artikkelHC Kehra esimene kaotus, Aruküla SK võitis
Järgmine artikkelJoaveski külarahvas kohtus Kuusalu vallavalitsusega