JAANUS KALEV: „Väikestest asjadest saavad alguse suured.“

3787

JAANUS KALEV on teist korda Anija vallavolikogu esimees.

Anija vallavolikogu esimeest Jaanus Kalevit tutvustasime Sõnumitooja rubriigis „Kes meid esindavad?“ 10 aastat tagasi. Tookord oli ta Anija vallavolikogu aseesimees ja  põllumajandusettevõtte TÜ Alvar MÜ juht.

Ta on alates 2002. aastast kandideerinud volikogusse Keskerakonna nimekirjas, mille liikmeks astus samal aastal vahetult enne valimisi. Viimastel valimistel kogus 66 häält.

Alaveres on Jaanus Kalevi vanaisa talu ja ta nimetab end küla patrioodiks ning püüab selle tegemistes kaasa rääkida.  Ettevõtet TÜ Alvar juhib ta tänini, see on saanud  uue viljakuivati, tootmine on  kasvanud.

Liigume õiges suunas

Volikogu esimehe ameti kohta ütleb Jaanus Kalev, et iga kogemus on hea. Meeldiv üllatus oli tema jaoks, kui volikogu valis ta  sügisel esimeheks 17 poolthäälega ehk ühehäälselt: „Tundub, et pidev üksteisele ärategemise mentaliteet on hakanud kaduma. Järjest enam saadakse aru, et probleeme tuleb ennetada ja need lahti rääkida. Usun, et liigume õiges suunas.“

Ta lisas, et kindlasti tuleb praegusel volikogul võtta edaspidi ette ka suuri ja keerulisi otsuseid ning elu on pidevas muutumises. Valda on vaja vaadata tervikuna, et leida süsteemseid lahendusi, arendada silmaringi ja sellest lähtuvat mõtlemist.

„Võtmesõna on loomulikult inimesekesksus. Vallakodanikega tuleb luua side, sest kohaliku omavalitsuse tasand on ju inimesele kõige lähemal. Oleme sageli  seotud väikeste asjadega. Minu juurde tulevad vahel inimesed ja räägivad, kui  neile teeb kusagil muret mõni kivi või teeauk. Aga tegelikult sellistest väikestest asjadest saavadki alguse suuremad, oma muredest ja probleemidest tuleb teada anda, siis on võimalik neid ka lahendada.“ räägib volikogu esimees.

Ka Alavere külaelus on ta aktiivne kaasarääkija: „Kui näen, et midagi peaks teistmoodi tegema, siis seda ei varja. Alaveres peab korda saama mõisapargi ja liikluse turvalisemaks. Samuti võiks siin olla rohkem tööstust.“

Tehnoloogia on põllumehe sõber

Jaanus Kalev jutustab, et juba tema esivanemad olid põllumehed ning seetõttu on ta maast-madalast olnud selle valdkonnaga seotud. Ta õppis Kehtna NSTs maaparandust ning 1992. aastal õnnestus tal Eesti Taluliidu kaudu minna Saksmaale tallu praktikale.

„Vaja oli saksa keele oskust ja see oli mul olemas. Sealt tagasi tulles saigi minu põllumajandusettevõtlus alguse. TÜ Alvar MÜ loodi samal aastal,“ räägib Jaanus Kalev.

TÜ Alvar põhitegevus on teravilja töötlus ehk vilja kuivatamine, puhtimine, pakendamine jne.

Möödunud aastal valmisid uued hoiupunkrid toodangu ladustamiseks  ja kuivatikompleks, mis suurendas läbilaskevõimet pea poole võrra. Möödunud aastal oli toodang ligi 15 000 tonni.

„Ettevõtte kasum tuleb mahu pealt. Meil on ligikaudu 1,5 miljoni euro eest kaupa hoiul, mis tähendab, et vastutus on suur. Summa muutub vastavalt turuhinna muutusele. Põllumeeste seas on selektsioon iseenesest toimunud, püsima on jäänud need, kes on suutnud kasutusele võtta uued tehnoloogiad. Praegu ei sõltu põllumees ainult ilmast. Uute tehnoloogiatega on võimalik kindlaks teha, millisest ainest on taimel puudus ning siis vastavaid väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutada,“ jutustab ta.

Oma põldudel kasvatab Jaanus Kalev peamiselt talivilja – rapsi ja nisu. Vähem otra. Natuke on ka ristikut, mis läheb haljasväetiseks. Mõnel aastal ka kaera või hernest, nii kuidas viljavaheldus kujuneb. Vanema pojaga kahe peale on haritavat maad kokku 200 hektarit.
„Saakide üle pole seni kurtnud. Muidugi on olnud ka tagasilöökide aastaid. Olen iseõppija, huvitav on katsetada nii uute sortide kui tehnoloogiatega,“ rääkis Jaanus Kalev.

Ta lisas, et kliima mõttes on käesolev aasta väga eriline. Lumevaesele talvele järgnes põuane kevad, seejärel öökülmad, kuigi suviviljad tundusid alguses natuke õnnetud, on hetke seis küllaltki hea. Loodetavasti enne jaanipäeva sadanud lumi taimedele liiga ei tee. Nüüd on oluline, milline on ilm, kui koristamiseks läheb. Käes­oleval aastal ennustatakse Euroopas viimase kümnendi parimat nisusaaki, see omakorda mõjub hinnale negatiivselt.

Teravili läheb üle kogu maailma

Ettevõtte põhilised koostööpartnerid on Baltic Agro AS ja Scand Agro Eesti AS. Raps jääb enamjaolt Eestisse. Teravili läheb üle kogu maailma.

„Möödunud aastal läks laev 75 000 viljaga Araabia Ühendemiraatidesse. Osa sellest oli ka meie kuivatist läbi käinud,“ teab Jaanus Kalev. TÜ Alvar MÜl on ka väike labor, teisiti viljakuivatis ei saakski.

„Vilja kvaliteet määratakse juba vastuvõtul. Selles osas oleme laboritehnikat pidevalt uuendanud,“ selgitas Jaanus Kalev.

Kuna uus biokütusel ehk teraviljajääkidel ja hakkepuidul töötav kuivati on olemas, tuleks järgmiseks asfalteerida kogu tootmiskompleksi õueala. Ka peaks Jaanus Kalevi sõnul ehitama juurde hoiupunkreid, sest soodne asukoht Tallinna lähedal tähendab, et teenust vajatakse: „Meile on kuivatisse   toodud   näiteks  tatart,  põld­uba, köömneid, aga ka eksootilisemaid asju nagu kohvi ja kakaod, mis olid kusagil laos niiskeks läinud ning vajasid kuivatamist. Kuivati on meil nagu Tallinn, mis kunagi valmis ei saa.“

Peale kuivati kuulub ettevõttele Alavere kauplus. Kahes kohas kokku on keskmiselt 10 töötajat. „Kauplus on vaikselt arenenud, maapoega rikkaks ei saa aga ega pankrotti ka ei lähe. Kohalik elanikkond on siiski väga hinnatundlik, “ ütleb Jaanus Kalev.

Möödunud aastal sai Jaanus Kalev Harju Talupidajate Liidult Harjumaa Aasta Põllumehe tiitli. Ka kaks tema kaks poega on valinud sama raja. Vanem õpib Tartus maaülikoolis ning noorem Olustveres põllumajandust. Tal on ka täiskasvnud tütar ning uues peres kasvavad kuueaastased poeg ja tütar.

Küsimusele, kas ettevõtte juhtimise ja volikogu esimehe töö kõrvalt ka vaba aega jääb, vastab Jaanus Kalev, et see kulub peamiselt perele. Hobiks nimetas ta aga reisimist ja head teatrit: „Kord aastas on hea aeg maha võtta ja kuhugi mujale minna. Ladina-Ameerika meeldib väga ja viimastel aastatel olen seal mitu korda käinud.“