Anija vallavolikogu keskkonna ja turvalisuse komisjon pooldab koostootmisjaama keskkonnamõjude hindamist.
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS ning Eesti Energia sõlmisid 2006. aastal kokkuleppe biokütusel töötava Kehra soojus- ja elektrijaama ehituseks. Käesoleva aasta juunis otsustas Anija vallavolikogu jätta algatamata koostootmisjaama keskkonnamõjude strateegilise hindamise. Keskkonnamõju eelhindamise akti järgi ei ole seda vaja, sest jaama võimsus on 36 MW, mis jääb lubatud piiresse. Vallavolikogu keskkonna- ja turvalisuse komisjoni seisukoht oli, et volikogu ei tohiks otsustada hindamise vajalikkuse üle.
Keskkonna- ja turvalisuse komisjoni esimees Kaarel Aruste ei ole rahul juunis kinnitatud otsusega: „Meie komisjon ei ole koostootmisjaama vastu. Tegemist on hea ja vajaliku asjaga, kuid paratamatult hakkab see keskkonda saastama. Kehras on elukeskkond juba piisavalt saastunud. Soovime, et seataks tingimused, mis garanteeriksid, et jaamas kasutatakse tõesti parimat ja keskkonda säästvamat tehnoloogiat. Selle tõttu on keskkonnamõjude hindamine vajalik.“
Ta lisab – kui keskkonnamõjude eelhindamise akti kohaselt jääb kõik normide piiresse, ei tähenda see, et jaama läheduses elavate inimeste elukeskkond halvemaks ei muutu.
Anija abivallavanem Urmo Sitsi on seisukohal, et keskkonnamõjude hindamine on ebavajalik: „Tegemist on üsna mahuka protsessiga, mis võtab aega minimaalselt kolm kuud. Kui palju see maksma võiks minna, ei julge praegu öelda. Kindel on see, et antud juhul ei ole küsimus ei ajas ega rahas, vaid selles, et otsest vajadust hindamiseks ei ole, sest tootmisvõimsus ei ületa lubatud piiri.“
Kartusel, et hindamise akti kirjutatakse midagi muud, kui tegelikkuses tehakse, ei ole tema arvates alust: „ Päris nii see ei ole, et hindamise akti kirjutatakse üht ja tegelikult tehakse midagi muud. Enne kasutusloa andmist vaadatakse ja kontrollitakse kõik üle. Vajadusel saab keskkonnamõju hindamist teha ka siis, kui seadmed kasutusele võetud ja tekib kahtlusi või probleeme.“
