Kuusalu vallavalitsus kutsus Pärispea seltsimajas toimunud väljasõiduistungi jätkuks külaelanikud avalikule kohtumisele.
Külaelanike ja Kuusalu vallavalitsuse kohtumine kestis Pärispea seltsimajas ligi kaks tundi.
Kui Kuusalu vallavalitsus lõpetas neljapäeva, 12. juuni õhtul Pärispeal veidi rohkem kui tunni kestnud väljasõiduistungi, olid seltsimajja tulnud viis inimest.
Vallavanem Urmas Kirtsi tutvustas esmalt vallavalitsuse kohalolnud liikmeid. Kõige noorem on ja koos viimaste valimistega tuli vallapoliitikasse Kristi Vetemaa Kiiust. Andres Paomees Suurpealt on olnud kohalikus poliitikas paarkümmend aastat, varem Loksa vallas, hiljem Kuusalu vallas, kus oli volikogu eelmine esimees. Kalmer Märtson Kuusalust on samuti staažikas vallapoliitik, olnud volikogu esimees ja vallavanem. Kaupo Parve Salmistult pidi pärast istungit ära minema, aga ka tema on olnud aastaid nii volikogus kui vallavalitsuses.
Vallasekretär Maire Lingi kohta ütles Urmas Kirtsi, et asjaajamine on suures osas vallasekretäri nägu.
Abivallavanem Tõnu Ammussaar vastutab ehituse, planeerimise ja keskkonnahoiu valdkondade eest, tema on pikka aega olnud kohalikus poliitikas Vihula vallas ja kuulub seal volikogusse.
Linda Metsaorg Turbuneemest esines vastututvustusega. Kõneles Eru Lahe Rannarahva Seltsist, mille juht ta on, rääkis ka linnuvaatlusest, Pärispea matkarajast ja Viinistu linnuvaatlusrajast ning kinkis vallavanemale raamatu „Paatsalu 40 linnuaastat“.
Kes remondib Purekkari tee
Linda Metsaorg küsis, kas vald võiks korda teha Purekkari tipu juurde viiva tee. Kuna seal asub Eesti maismaa põhjapoolsem tipp, sõidetakse teel palju. Suurte turismibusside juhid ei taha teele keerata, oksad kriibivad, aukudest läbisõit lõhub.
Vallavanem vastas, et selle tee ääres vallakodanikke ei ela, on turismitee: „Turist ei jäta siiakanti ühtegi senti, võib-olla Loksale poodi jätab raha, aga valla kasu on suhteliselt minimaalne. Selle tee remondiks kulub umbes 8500 eurot. Purekkari teed valla remonditavate teede nimekirjas ei ole ja seda summat pole kusagilt võtta.“
Linda Metsaorg kommenteeris, et sel juhul võiks tee anda RMKle, las teeb korda, nagu tehti korda puhkeplatsid Purekkaril.
Veel uuris Linda Metsaorg, kas vald aitab ära viia prahi, mida ta on matkarajal ranna äärest ja metsast kogunud koos lastegruppidega. Vallavanem kinnitas, sellega muret pole, tuleb kokku leppida ja prügi viiakse ära.
Veel tuli juttu Pärispea matkaraja juurde pandud infotahvlitest. Need on puidust ja paigaldatud viis aastat tagasi, viimasel ajal hakanud pikali vajuma. Linda Metsaorg teatas, et Eru Lahe Rannarahva Selts on tellinud enda kulul puitstendidele uued metalljalad, mis pannakse lähiajal paika. Ta lisas, et projektidest ei jõua selleks toetust taotleda, rahasaamine võtaks paar aastat aega.
Loksa lasteaia lahtiolekuküsimus
Ingeldrin Viljak rääkis, et Pärispea poolsaare noored lapsevanemad taotlevad Loksa lasteaia lahtiolekuaja pikendamist õhtul kella 19ni, praegu on kella 18ni: „Vajadus on olemas, oleme esitanud Loksa linnavalitsusele kirju. Meie andmetel on üle 10 lapse, keda tahetakse jätta lasteaeda kauemaks. Me ei soovi linnavalitsust vihastada, aga kuidagi võiks vallavalitsus meid toetada.“
Urmas Kirtsi: „Kuusalu vald maksab Loksa lasteaias käivate laste eest kohamaksumust täies mahus, on mõistlik esitada omapoolseid ettepanekuid. Probleemist saaks rääkida, kui teostub me soov korraldada valla ja Loksa linna haridus- ning noorsootöö komisjonide ühine koosolek. Selline koosolek pidi toimuma eile, Loksa linnavalitsus nõudis esmalt päevakorda ja teese, lõpuks teatati, et koosolek ei toimu. Aga pakume järgmise kohtumisaja.“
Seepeale küsiti, milline on pikem perspektiiv seoses Loksa linna võimaliku liitumisega.
Andres Paomees sõnas, et aastaid tagasi esitas linnavolikogu küsimuse, kas Kuusalu vald tahab ühineda. Kuusalu volikogu vastas, et jah. Nii see on jäänud.
Vallavanem lisas, et kui vallaelanike rahulolu-uuringus oli küsimus, mida arvatakse liitumisest Loksa linnaga, siis 1100 vastajast 10 protsenti olid seda meelt, et võiks ühineda, aga 70 protsenti vastas, et mitte mingil juhul: „Nii või teisiti ükskord see liitumine tuleb, aga mitte enne 2017. aastat.“
Uus külavanema statuut ja Viinistu
Viinistu külakogu liige Enno Tikerpalu lausus, et tema koduküla rahvas on mures külavanema uue statuudi pärast: „Meie külakogu on valitud vana statuudi järgi, kui külavanem oli lahkunud. Keegi ei soovinud külavanemaks hakata, leidsime lahenduse külakogu valimises, kõneisik on Epp Külmsaar. Külakogu on toimekas, aga külavanemat me ei leia.“
Ingeldrin Viljak küsis, kas on võimalik teha Viinistule sel juhul erisus ning küla saaks ettenähtud toetusraha.
Urmas Kirtsi: „Valla 64st külast, millest 3 on elaniketa, on 45 küla ehk kaks kolmandikku külavanema ära valinud. Külarahast jääte ilma, uus statuut ja külarahade jagamise kord ei võimalda seda.“
Samas kinnitas ta, et Viinistu rahvamaja uste ja akende vahetamiseks saadud toetussumma omaosaluse vallavalitsus leiab – nii on välja lubatud.
Veel kõlas küsimus, kas on mõeldud Loksa-Viinistu kergliiklusteele, sel maanteel liigub palju tervisesportlasi ja jalutajaid.
Vallavanem ütles, et lähema nelja aasta jooksul pole ette nähtud: „Tegu on riigimaanteega, kergliiklustee asjaajamine on seega suhteliselt keeruline. Kiiu-Kuusalu kergliiklustee ehitusel maksis 1 kilomeeter 64 000 eurot. Korrutage ise, kui palju maksaks 10 kilomeetrit Loksalt Viinistule.“
Enno Tikerpalu nimetas veel veeprobleemi. KIKi toel Viinistule rajatud pumbamaja ja veepuhastussüsteem ei tööta hästi, vesi pole puhas, kolm masinatäit saab pesu pestud, siis on filter pruun. Veesurve on nõrk.
Vallavanem nentis, et põhjus on riigihankeseaduses – vald peab valima ehitajaks odavaima pakkuja, ei saa vaadata kvaliteeti. Ta tunnistas, et Viiinistu veevärgiga on probleeme, seda haldav OÜ Kuusalu Soojus püüab leida lahendust.
Pärispea seltsimajast
Ingeldrin Viljak: „Oleme läbinud kadalipu ja Pärispea seltsimaja korda teinud. Aga kõige hullem on, kui asi hakkab hästi käima, tuleb palju tegevusi. Esmaspäevast reedeni kulub keskmiselt neli tundi seltsimajaga seotud asjaajamistele, see on poole töökoha koormus, mida teeme seni vabatahtlikult. Mõistan, et Kuusalu vallas on palju rahvamaju, aga meie tegevus ei jää alla Kolgaküla rahvamajale, kus on valla toel loodud töökoht. Teeme oma tööd rõõmuga, aga lõputult ei jaksa. Käes on aeg, kus küsime, kas areneda edasi või tõmmata tegevusi vähemaks.“
Andres Paomees sõnas, et volikogu kinnitas Pärispea seltsimajale 2000 eurot, mida teised ei saanud: „Kui Pärispea seltsimajja tehakse töökoht, siis on oht, et kõik teised rahvamajad tahavad ka.“
Urmas Kirtsi: „Kuusalu ja Kolgaküla rahvamajade tõmbepiirkond on territoriaalselt suurem, mõlemas on tegevjuhid, kelle töötasu tuleb vallalt. Septembrist saab hakata esitama taotlusi uude vallaeelarvesse, tehke taotlus. Kultuurikomisjon ja eelarvekomisjon hakkavad siis arutama.“
Ingeldrin Viljak märkis seepeale, et Pärispea seltsimajas käivad ka inimesed Salmistult ja mitmelt poolt mujalt: „Eesmärk pole kaubelda palgaraha, aga mingi õigluse moment võiks olla.“
