JAAN ORUAAS: „Inimesed peavad saama valla arengus kaasa rääkida.“

1954

„Volikogu esimehe amet ei olnud minu unistuste töö,“ ütleb äsja Anija vallavolikogu esimeheks valitud JAAN ORUAAS. 
Anija vallavolikogu esimees JAAN ORUAAS: „Investeeringutega tuleks kõigepealt tagada inimeste ohutus.”
Volikokku kandideeris ta esimest korda. Kutsusid valimisliitu Toimekas Koduvald kokku pannud abikaasa Anne Oruaas ja Kaarel Aruste.

„Nemad olid koos ajanud MTÜ Kehra Raudteejaam asja. Mulle nende idee meeldis. Olin kohaliku elu olin jälginud ja mõtlesin, et sõpru mul siin ikka on, võin nendelt hääli saada ning valimisliitu toetada,“ räägib Jaan Oruaas.

Valimistel kogutud 70 häält ei pea ta supertulemuseks, kuid veidi üllatav oli see tema jaoks siiski, sest kohalikus elus pole ta aktiivselt osalenud mujal kui ainult Lions-klubis.

„Volikokku pääsemine ei olnud unistus. Mul on olemas töö, mis mind huvitab, ma ei põe tunnustamisvajadust. Kuid valimisliidu koosolekutel hakati mind ettepoole lükkama. Võib-olla olen siis kuidagi innustav,“ arvab ta.

Pärast seda, kui Sõnumitooja küsis valimisnimekirjadelt nende volikogu esimeeste ja vallavanema kandidaate, oli valimisliidus Toimekas Koduvald sisemine hääletus ning Jaan Oruaas valiti volikogu esimehe kandidaadiks. Kui pärast valimisi hakati valimisliidu Saab Ka Teisiti eestvõttel pidama kõnelusi võimuliidu moodustamiseks, pakuti ka seal Jaan Oruaasale volikogu esimehe kohta.

„Olen kakskümmend aastat koosolekuid juhtinud nii Eestis kui rahvusvaheliselt ning usun, et sisulise poole pealt on mul sellest tööst ettekujutus olemas, kuigi kõiki bürokraatlikke nüansse ma veel ei tea,“sõnab volikogu esimees.

Füüsikust IT-spetsialist
55-aastane Jaan Oruaas on töötanud aastaid IT-valdkonna – juhtinud Eesti Tarkvara Seltsi, organiseerinud selle kaudu koolitusi ja koordineerinud europrojekte.

Ta on pärit Pääskülast. Pärast Tallinna 20. keskkooli lõpetamist 1972. aastal läks ta Tartu Ülikooli õppima füüsikat. Selle lõpetamise järel viis aastat hiljem taheti teda suunata kutsekooli õpetajaks, kuid Jaan Oruaas arvas, et pole õpetajaametis piisavalt hea ning valis töökohaks Mihhail Kalinini nimelise Elektrotehnikatehase Tallinnas.

„Nõukogude Liidu mõistes oli see kõrgtehnoloogiline tehas, kohati küündis isegi maailmatasemeni,“ sõnab ta.

Tema töötas tehase spetsiaal-konstrueerimisbüroos, kus loodi võimsaid jõupooljuhtseadiseid. Nende baasil tehtud muundureid on kasutatud näiteks Kehra tehase paberimasinate juures, nendega töötasid elektrivedurid, seal tehti ka aatomelektrijaamadele toiteseadmeid.

1986. aastal läks Jaan Oruaas selleks ajaks tootmiskoondiseks saanud tehase teadusliku uurimise instituuti Pirital. Tegeles sama asjaga edasi, kuid seal oli juba puhtalt teadlasetöö.

1990ndate algul, kui tehasel kadus üleliiduline turg, läks oma kompetentsi müük ka instituudi jaoks väga raskeks ning Jaan Oruaas läks tööle eraettevõtlusse, täpsemalt arvutifirmadesse. Kõige kauem – aastatel 1992-1998 – töötas ta ASis SpinTEK. Algul müüs arvuteid, hiljem tarkvaralahendusi ning organiseeris kliendikoolitusi.

Paralleelselt sellega hakkas ta aktiivselt tegutsema 1989. aastal moodustatud Eesti Tarkvara Seltsis, 1992. aastast oli ühiskondlikus korras selle tegevjuht. Selts tegi tarkvarade analüüse ja võrdlusi, seminare ja koolitusi. Kolm aastat käidi Hannoveris maailma suurimal arvutimessil Cebit, kus pandi üles Eesti stend.

1998. aastal, kui tarkvaraseltsile tekkis oma tulubaas, läks Jaan Oruaas sinna põhikohaga tööle. Põhiliselt oli seltsil kolm tuluallikat – seminaride korraldamine, arvutikasutajate oskustunnistuste väljastamine ja spetsialistide sertifitseerimine. Üle kümne aasta tehti europrojekte ettevõtluse arendamisest, spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmisest jne.

Selts lõpetas tegevuse möödunud aastal: „Ühe meie europrojekti partner Rootsis läks pankrotti ja tõmbas ka seltsi kaasa.“

Praegu töötab Jaan Oruaas projektijuhina OÜs FocusIT, juhib tarkvaraarendusprojekte ja on tellijapoolne projektijuht. Üks projekt, mida teeb, on kohalikele omavalitsustele mõeldud dokumendihalduse süsteemi edasiarendus.

„Avaliku teabe seaduse järgi peavad kõik riigiasutused, kaasa arvatud kohalikud omavalitsused, oma dokumendimajanduse avalikustama. On ette nähtud, et seda tehakse veebi kaudu. Selle jaoks on olemas tarkvarad, Eestis üks enamlevinud on Amphora, mida kasutab umbes sada omavalitsust. Kehtna vald taotles Euroopa Liidu struktuurifondidest selle edasiarendust. Partneriteks on 70 omavalitsust ja mina olen Kehra valla poolne projektijuht,“ jutustab Jaan Oruaas.

Tondilossidest lahti
Valla eelmise nelja aasta suurimad vajakajäämised olid volikogu uue juhi meelest puudused kommunikatsioonis ja valla juhtimises. Esimese kohta toob ta näitena, et suleti foorum valla kodulehel.

„See võib tunduda pisiasi, kuid inimesed ei tea, mis vallas toimub, mida plaanitakse. Valla ühtlane areng on tagamata, inimesed ei ole saanud kaasa rääkida, oma ideid välja pakkuda,“ selgitab ta.

Valla juhtimine tema arvates seni üldse puudus. Ta loodab, et valla ametnikud on pädevad, kuid neile tuleb püstitada konkreetsed ülesanded ning neid motiveerida.

Jaan Oruaas räägib, et nende valimisliit ei jaganud suuri lubadusi peale selle, et Kehra jaamahoone tehakse korda. Veel on ta seda meelt, et korda tuleks teha ka ülejäänud „tondilossid“, millest kaks suuremat on tehase klubi ja endine kauplus jaama juures.

Et suuri investeeringuid kavandada, peab tõsiselt analüüsima eelarvet. Ujula ehitamine oleks volikogu esimehe arvates hea, kuid ennekõike tuleks tagada inimeste ohutus.

„Arengukava on kirjas kergliiklusteede ehitamine. Anija ja Kehra vahel on õhtupimeduses jalgrattaga sõitmine lausa eluohtlik, rääkimata mugavusest,“ märgib ta.

Jaan Oruaas leiab, et vallaeelarvele on vaja senisest rohkem kaasata välisraha. Jätkub suur ühisveevärgi ja kanalisatsiooniprojekt, kuid suuremat tähelepanu tuleks hakata pöörama energiaefektiivsusele – majade renoveerimisele: „Toetusi peavad taotlema küll ühistud, kuid vald peaks neid selleks suunama.“

Kuna FocusIT konsul­tan­did käivad pidevalt koman­deerin­gutes,on töölauad kõigil kodus, omavahel suhel­dak­se iga päev telefoni, meili ja Skype´i kaudu.

Üle 35 aasta Tartu maratone
Kehrasse kolis Jaan Oruaas Tallinnast 31 aastat tagasi. See oli perekondlikel põhjustel tehtud sundkäik. Kehrast on pärit abikaasa Anne Oruaas, kellega tutvuti ülikoolis ühise hobi – orienteerumise – kaudu. Neil on neli täis­kasvanud last. Vanem poeg Mart töötab Skype´i arendustiimis, tütar Heli on Kutsekojas kutseregistriosakonna juhataja, noorem tütar Riina õpib teatriteadust ja töötab Draamateatris, noorem poeg Kalle on kutseline sõjaväelane. Vanem poeg on Jaan Oruaasa teinud kahekordseks vanaisaks.

Jaan Oruaasa vaba aeg kulub peamiselt spordile, ka fotograafiale ja lugemisele.

„Olen uhke selle üle, et 1973. aastast olen osalenud kõigil Tartu maratonidele, välja arvatud ühel, siis jäin haigeks. Niisuguseid inimesi on Eestis kokku mõnikümmend,“ lausub ta.

Kaks-kolm korda nädalas käib Jaan Oruaas Pirital tennist mängimas: „Varem tegelesin orienteerumisega.
Aga seal võtad treeningjooksule kõik oma mõtted ja mured kaasa. Tennises võlub see, et seal on ainult pall ja reket. Nii kui veidigi mõtled midagi muud, on mäng metsas. Nii et see on tund aega väljalülitamist kõigest muust. Ja tennis on emotsionaalne mäng.“