Lahemaa 8 külasse pandi kultuuriloolised kaardid

2767

Kaartide tekstid ja kujunduse on teinud kohalikud kunstnikud.
Turbuneeme kaardi juures seisavad selle kujundanud ANU KARJATSE, külavanem AIVO JANTER ja keskkonnaameti Viru regiooni kultuuripärandi spetsialist AVE PAULUS.
Möödunud pühapäeval, 1. novembril avati Turbuneemes Prassi ninaksel küla kultuurilooline kaart, kuhu on kantud talude nimed, vaatamisväärsused, kultuuriloolised paigad. Kaart Turbuneee külarahva ja keskkonnaameti koostöös. Teksti jaoks kogusid materjale Linda Metsaorg ja Elve Kuuskmäe, eesti- ja inglisekeelse teksti koostas ja tõlkida aitas kauaaegne Lahemaa giid Saima Gordejeva.  Kaardi kujun­das Kolga muuseumi juhataja Anu Karjatse.
Kultuurilooline kaart Juminda küla keskel vainul. Aive Sarjase foto.
Samalaadseid kaarte on Lahemaa rahvuspargi küladesse selle projekti raames üles pandud kokku 8: Harjumaal Kuusalu vallas veel Kolgakülas ja Jumindal ning Lääne-Virumaal Vihula vallas Võhmas, Ilumäel, Käsmus, Altjal ja Pedassaares.

Kaartide tegemiseks saadi raha Keskkonna Investeeringute Keskuselt – Lahemaa rahvuspargi ajaloolisi maastikke tutvustavate infostendide projektile. Üks kaart läks maksma keskmiselt 14 000 krooni.
    
Keskkonnaameti Viru regiooni kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus rääkis, et kaartide koostamise idee tekkis Lahemaa aktiivsemate kodu-uurijate kokkusaamisel ning valik tulenes osaliselt ka nende initsiatiivist. Vaadati sedagi, et esindatud oleksid nii ranna- kui ka maakülad Harjust ja Lääne-Virust, samuti külastatavust – et kaardid saaksid rikka kultuuripärandi ja ajalooga küladesse, kus käiakse rohkem.

Ta rõhutas, et kaartidel on palju sellist infot, mida kusagilt raamatust või brošüürist ei ole lugeda. Turbuneeme kaardile on näiteks kantud külatänavad ehk tanuvad, Loksa tellisetehase raudtee ja saviaukude asukohad, peremärgid.

„Aegajalt pöördusid Lahemaa külastajad meie poole küsimusega, miks pole külade kultuuri ja ajalugu tutvustavat materjali. Kõige suurem rõõm on selle üle, et koos kohalike kodu-uurijatega sai välja mõeldud kontseptsioon, kuidas külade kultuurilugu tutvustada viisil, mis säilitaks eraelu privaatsuse ja samas tõstaks kohalikku identiteeditunnet. Kunstniku joonistatud kaardipõhine variant on väga mõnus vorm. saab varjata kohti, kuhu külastajat ei taheta suunata ning tuua esile seda väärtuslikku, mida ei pruugi maastikus märgata.  Oluline on ka see, et nende koostamisse on kaasatud külaelanikud, kes mäletavad paiku ja teavad lugusid,” jäi Ave Paulus tehtuga rahule.

Ta lisas, et laupäeval, 21. novembril toimub Palmses Lahemaa kultuuripärandi koolitus, kuhu on oodatud esinema ka Lahemaa ajalooraamatu autor Enn Tarvel, arheoloog Valter Lang, sõjaajaloolane Mati Õun ning rannalaevanduse tundja Vello Mäss. Koolituse ajal toimub kõigi 8 küla vastvalminud kultuuriloolise kaardi presentatsioon. Tänu sellele, et need on koostanud ja kujundanud erinevad inimesed, on kõik kaardid isemoodi, nagu on ka Lahemaa külad.

Ave Paulus arvas, et ka teistesse küladesse võiks koostöös omavalitsuste, MTÜ­de ja seltsidega teha kultuuriloolisi kaarte. Kuna on masu aeg, siis ta KIKi toel uute kaartide tegemist lubada ei julge.

Turbuneemes joonistatud Palu talu
Anu Karjatse jutustas, et võttis talukohtade märgistamisel aluseks tüüpilise rannaküla 20-30-ndate aastate maja. Selleks sobis Turbuneeme külas Palu talu elumaja, mille ta täpselt maha joonistas. Vanemad talukohad on tähistatud õlgkatusega palkmaja kujutisega.

Kõik kujundusdetailid on tehtud akvarelltehnikas, sisestatud arvutisse ning kantud kaardile. Linda Metsaorg ja Elve Kuuskmäe näitasid, kus midagi täpselt asub. Kujunduse variante sai tehtud mitmeid.

Linda Metsaorg ütles, et olulisemate paikade äramärkimisel abistas teda omakorda Turbuneeme kodu-uurija Väino Piikmann.

Kaardi alumises parempoolses nurgas on fotod kalapüügist Turbuneemes, traallaevast ja Ahju talus sündinud kaugesõidukaptenist Johannes Huusmannist. Kaardile on joonistatud endine kauplus, sadamakai, lautrikohad jm.

Kolgakülas kesksel kohal rahvamaja
Kolgaküla kultuurilooline kaart on üles seatud rahvamaja lähedale maantee-äärsele platsile. Tekstid koostasid Melika Kindel, kes on kokku pannud Kolgaküla raamatu, ja Kaisa Linno, kes aitas ka tõlkida. Kujundas samuti Anu Karjatse.

Kaardil kujutatu arutati läbi koos Kolgaküla rahvaga, paluti ettepanekuid nii külaseltsi juhatuselt kui ka külakoosolekul elanikelt.

Melika Kindel sõnas, et kaardil on olulisem visuaalne külg ja tekst täiendab seda, et looks emotsiooni. Kesksel kohal on rahvamaja. Varasemaid põlistalusid märgib joonistus sümboolsest rehetarest. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi algusaastate talusid tähistab Luksu ehk Paju talu joonistus ning pärast 40-ndaid aastaid ehitatud maju tüüpiline hoone Veeru talust. Nende järgi on hea näha asustuse kujunemist aja jooksul. Joonistatud on ka kortermajad. Endise kolhoosilauda kohale on kunstnik Anu Karjatse teinud adraga mehe, et sümboliseerida selle praeguseid mitmeid funktsioone, ka seda, et seal asub traktori- ja tööriistamuuseum.

Teksti juures on fotod vanast kohtu- ja vallamajast, koolimajast ning lennupäevast, kus Joosep Voogla on purilennukiga.  

Juminda kaardil hooned äratuntavad
Juminda kaart asub küla keskel vainul. Uue infotahvli ühel pool on senine Juminda poolsaare ja teisel pool kultuurilooline  kaart. Tekstid kirjutasid Aive Sarjas ja Anu Eek-Mägi. Tõlkis Siret Laasner. Kujundas Egon Erkmann Haapsalust, kes aitab teha ka Juminda külalehte.

Egon Erkmann pildistas kõik küla talumajad ja joonistas fotode järgi üles. Majad on kaardil äratuntavad – nii värv kui ka kuju on selline, nagu nad praegu külas on. Aive Sarjas märkis, et siiski on kaks kõige uuemat elumaja kaardilt välja jäänud, sest neid varem polnud, kerkisid selle suvega.

Kaardil on ka peremärgid. Kuna uuematel asukatel need puudusid, kujundasid nad endale ise peremärgid. Kaardile on kantud kõik Juminda jalgrajad, suuremad kivid, puhkeplatsid, kempsud, isegi ühe talu heinamaale enne II maailmasõda käsitsi kaevatud kraavid.  

Kultuurilooliste kaartide projektist rahastati ka Juminda küla voldiku valmistamist. Selle tekstid kirjutasid samuti Aive Sarjas ja Anu Eek-Mägi, tõlkis Siret Laasner. Eestikeelset varianti trükiti tuhat ja sama palju inglisekeelset. Osa voldikutest antakse Juminda külaseltsile, enamik läheb Lahemaa külastuskeskusesse.

Ave Paulus märkis, et Lahemaa kultuuriloolised voldikud trükitakse ka Käsmu ja Altja küla kohta ning muistsetest maastikest Muuksi kandis ja Palmse-Vihasoo piirkonnas. Trükivärskeid voldikuid näeb samuti Palmses 21. novembril ajaloopärandi päeval.