Kuusalu kooli lastekoor lendas Gruusiasse 29. juunil, tagasi jõudis 12. juulil.
Kui Kuusalu laululapsed jõudsid koos täiskasvanud saatjatega pühapäeva pärastlõunal Tallinna lennujaama, tervitas neid peen uduvihm, aga mitte niisugune, mis neid neli päeva saatis Gruusias Kobuletis, vaid tõeline Eesti oma – selline, mis hetkega kontide vahele poeb.
Nii kirjeldas saabumist Gruusia-sõidu kroonik, Kuusalu vallavolikogu esimees Enn Kirsman Facebookis „Taavi Esko laululapsed ja Gruusia“. Volikogu esimees käis reisil valla esindajana, kauaaegse pedagoogina oli ka laste saatja rollis, ühtlasi andis Facebooki kaudu pidevalt teada, kuidas kooril Gruusias läks.
Lastekoori dirigent Taavi Esko ütles Sõnumitoojale, et jäi laulureisiga väga rahule: „Paljud lapsed said esimest korda lennukiga lennata. Kui arvestada, et kaks kolmandikku neist olid 5.-6. klassi õpilased ehk 11-12aastased, saime uskumatult hästi hakkama. Lapsed olid tublid, aitäh abilistele. Suur tänu toetajatele ja lapsevanematele, sest reisi eest tuli igal lapsed tasuda 250 eurot.“
Kuusalu keskkooli lastekoori kutsus Gruusiasse Beso Lomsadze, kes eelmisel suvel käis koos Gruusia meesansambliga lauritsapäeval külas Kolga-Kuusalu kammerkooril. Tal on Thbilisis laste teatri- ja laulustuudio ning korraldab noortele laulu- ja tantsufestivale.
Esimene esinemine oli folkloorifestival Gurjaanis, kus esineti ka koos ühendkooridega. Ekstra reisi jaoks õppis koor selgeks gruusia rahvalaulu „Suliko“, millest üht salmi oskavad lapsed nüüd ka gruusia keeles. Gurjaanis elati sealse lastekoori lauljate ja juhendajate peredes.
Järgnes sõit Thbilisi, kus oli kontsert rahvapillimuuseumis. Et hääli lahti laulda, mindi harjutama parki. Mõne aja möödudes kutsuti kohale televisioon, lastekoorist tehti lõik uudistesaatesse. Lindistati paar laulu ja intervjuu Taavi Eskoga.
Edasi sõideti Musta mere äärde Kobuleti linna, kus koor majutati uhiuude peremajutuse tüüpi hostelisse. Mitmel päeval käidi rannas ja ujumas, meri oli soe ja mõnus.
Kobuletis esines lastekoor festivalil „Päikeseline Gruusia“. Kuna festivali tingimus oli, et esinejad peavad ühe etteaste tegema oma põhitegevusest erineva, õppis lastekoor selgeks rahvatantsu „Oige ja vasemba“.
Kolmas esinemispaik oli Ureki linnas, mis asub Kobuletist paarikümne kilomeetri kaugusel. Veel jõuti käia tutvumas Batumi linnaga.
Taavi Esko selgitas, et kahes viimases kohas oli tegu pigem festival-laagriga. Osalejatele jagati diplomeid, konkursse polnud – korraldajate põhimõte on, et tähtis on osalemine, mitte võistlus.
Kontsertreisi kroonik kirjeldas Facebookis, kuidas Kobuleti hostelis toimus meeldejääv sündmus. Kuna Kuusalu lastekoor oli vastvalminud hosteli esimene ametlik külaline, otsustas pererahvas nimetada selle Hostel Estoniaks Eestilt Gruusiale osutatud vennaliku abi eest.
Enn Kirsman lisas, et esinemiste eel rääkis Eestist ja Kuusalu vallast. Gurjaanis õnnestus tal kohtuda ringkonna volikogu esimehega, kelle oli esimest korda ametisse valinud rahvas, ning ka omavalitsuse tegevjuhiga.
„Poliitilise juhiga tekkis hea kontakt, ta on huvitatud Kuusalu vallaga sõprussuhteid edasi arendama. Arutame seda ilmselt vallavalitsuse ja volikoguliikmetega. Gruusia on pürgimas Euroopa Liitu, meie oleme arengus pikalt ees. Tunneme väikest kohustust neid aidata,“ lausus ta.
Reisiseltskonnas oli lastekoori 32 lauljat ning 10 täiskasvanut: dirigendid Niina ja Taavi Esko, valla esindajana Enn Kirsman ning lapsevanemad. Solistidena olid kaasas Ode Pürg, kes saatis klaveril, ja Karl Erik Märtson, kes mängis viiulit. Klaverisaatja oli ka Annabel Matkur ja trummidel saatis Karin Trei. Kuna Ode Pürg lõpetas 9. klassi Tallinna Muusikakeskkoolis, kus esimest aastat õppis lisaerialana dirigeerimist, andis Taavi Esko ka talle võimaluse dirigeerida.
Ode Pürg kõneles, et reis oli silmaringi avardav: „Nägime, mis on mujal maailmas ja millega inimesed on rahul ning õnnelikud. Kõigepealt elasime maakohas, kui küsisime majutavas kodus tualetti, juhatati kohta, kus maas oli auk. Pesta sai, dušš oli ka, aga WCd ei olnud. Muusikakoolis oli samamoodi maas auk.“
Ta rääkis veel, et eriti head kuulajad grusiinid ei ole, rahulikku laulu oli raske laulda. Seal peab muusika käima valjult, publik saab ise kaasa huilata ja plaksutada. Inimesed olid hästi külalislahked, vastutulelikud ja südamlikud. Esimeses peres olid väikesed tüdrukud, kui tuli lahkumisaeg, puhkesid nad nutma.