Intervjuu Kuusalu vallavolikogu esimehe VÄRNER LOOTSMANNIGA

467
Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu uued ju­hid: esi­mees VÄR­NER LOOTS­MANN ja asee­si­mees SU­LEV VALD­MAA. Fo­to Kuu­sa­lu Kroo­ni­ka

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees VÄR­NER LOOTS­MANN, põh­jen­da­si­te uue või­mu­lii­du­ga eel­mi­se esi­me­he um­bu­sal­da­mi­se al­ga­tu­ses, et vo­li­ko­gu juh­ti­mi­ne va­jab muut­mist. Mis nüüd Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu juh­ti­mi­ses muu­tub?

„Kind­las­ti ei jäe­ta enam vo­li­ko­gu is­tun­git kok­ku kut­su­ma­ta kol­me kuu jook­sul ja ot­si­tud põh­jus­tel, na­gu tek­kis pret­se­den­di­tu olu­kord eel­mi­se esi­me­he juh­ti­mi­sel, kui ala­tes jaa­nua­rist is­tun­geid ei toi­mu­nud. Jutt, et pol­nud tea­da, kui pal­ju Kuu­sa­lu koo­li juur­dee­hi­tus maks­ma lä­heb ja ei ol­nud või­ma­lik mi­da­gi ot­sus­ta­da, oli laest võe­tud. Ehi­tu­se te­ge­lik hind sel­gub rii­gi­han­ke­ga, juu­li al­gu­ses saa­me tea­da, kui pal­ju kü­si­tak­se juur­dee­hi­tu­se ja Sal­mis­tu sa­da­ma esi­me­se eta­pi ehi­ta­mi­se eest.

Vo­li­ko­gu kok­ku­kut­su­mi­ne peab ole­ma kor­rekt­ne vaa­ta­ma­ta sel­le­le, et koa­lit­sioo­nil võib tek­ki­da prob­lee­me, ku­na hääl­te üle­kaal po­le suur. Kü­si­mus on suh­tu­mi­ses ja töö­kor­ral­du­ses. Üld­põ­hi­mõ­te on, et is­tung toi­mub vä­he­malt kord kuus, va­ja­du­sel ka enam. Olu­li­ne on opo­sit­sioo­ni kaa­sa­mi­ne. Soo­vi­me, et re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni ju­hiks opo­sit­sioo­ni esin­da­ja. Ka näi­teks sot­siaal­ko­mis­jo­ni võiks juh­ti­da opo­sit­sioo­ni vo­li­nik.“

Ole­te Kes­ke­ra­kon­na esin­da­ja­na Kuu­sa­lu val­la koa­lit­sioo­nis ol­nud li­gi pool­teist aas­tat. Mi­da on Kes­ke­ra­kon­na va­li­mis­lu­ba­dus­test sel­le aja­ga val­las ära teh­tud või uues juh­ti­mis­le­pin­gus plaa­nis?

„Ole­me uues le­pin­gus mõ­ne teh­tud või mit­te­va­ja­li­ku as­ja väl­ja võt­nud, si­su­li­selt me koa­lit­sioo­ni­le­pin­gut ei muut­nud. Kes­ke­ra­kon­na jaoks on see hea le­ping, mis haa­kub part­ne­ri­te mõ­te­te­ga. Kõi­gil meie koa­lit­sioo­ni osa­pool­tel on ees­märk, et Kuu­sa­lu koo­li juur­dee­hi­tus saaks val­mis, prio­ri­teet on algk­las­si­de ma­ja. Kind­las­ti on täh­tis re­mon­ti­da roh­kem kui ku­na­gi va­rem val­la­teid ning või­ma­lu­sel Sal­mis­tu sa­dam kor­da te­ha, sest po­le mõist­lik rii­gilt lu­ba­tud 800 000 eu­rot käest ära an­da. Täh­tis on kü­la­de val­gus­tu­se kor­ras­ta­mi­ne ja loo­mu­li­kult kesk­kon­na­kü­si­mu­sed. On hea meel tõ­de­da, kor­da peaks saa­ma Suur­pea ka­na­li­sat­sioon, et solk ei jook­seks seal enam mer­re.“

Uu­dis­te­por­taal Del­fi ka­jas­tas, et tek­ki­nud on pret­se­den­di­tu olu­kord, is­tu­te ka­hel too­lil – ju­hi­te täi­de­saat­vat või­mu Lok­sal ja sea­dus­and­lik­ku Kuu­sa­lus. Mit­melt poolt on nüüd kü­si­tud, kas Kuu­sa­lu vald ja Lok­sa linn hak­ka­vad ühi­ne­ma?

„Kris­to Pa­lu kom­men­taar Del­fi uu­di­ses oli eks­lik na­gu oli eks­lik Del­fi tekst ter­vi­ku­na – po­le siin min­git pret­se­den­ti. Ees­tis on 25 aas­ta jook­sul ol­nud mit­mel kor­ral val­la­va­nem sa­mal ajal tei­ses oma­va­lit­su­ses vo­li­ko­gu esi­me­he ko­hal – ol­gu siis Lõu­na-Ees­tis või Jõ­ge­va­maal. Mõ­nes oma­va­lit­su­ses ju­hi­vad vo­li­ko­gu­sid ka rii­gi­ko­gu liik­med. Kus on pret­se­dent?

Kuu­sa­lu vald ja Lok­sa linn ühi­ne­vad siis, kui val­la ja lin­na rah­vas se­da ta­ha­vad ja kui mõ­le­mad vo­li­ko­gud sel­le heaks kii­da­vad. Prae­gu tee­me koos­tööd nii pal­ju, kui on või­ma­lik – ha­ri­du­ses, hea­kor­ras, sot­siaal­vald­kon­nas. Olu­li­ne on hea koos­töö, mit­te sun­da­bie­lu, na­gu on ku­na­gi vih­ja­nud üks tun­tud pea­mi­nis­ter.

Kui vaa­da­ta, et olen Kuu­sa­lu val­las pä­rast eel­mi­si ko­ha­lik­ke va­li­mi­si viies vo­li­ko­gu­esi­mees ja kol­me aas­ta jook­sul on kolm kor­da va­li­tud val­la­va­ne­mat, siis oleks koos Lok­sa­ga ol­nud olu­kord ehk veel se­ga­sem. Ani­ja ja Aeg­vii­du liit­mist aru­ta­ti mit­mel kor­ral, en­ne kui el­lu vii­di. Saue vald te­gi Saue lin­na­le ühi­ne­mi­seks kolm kor­da et­te­pa­ne­ku.

Vaa­ta­me, kui­das meil as­jad are­ne­vad. Ta­han Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu esi­me­he­na, et järg­mi­sed pool­teist aas­tat la­he­nek­sid ra­hu­li­kult ja mõist­li­kult. Kaks ja pool aas­tat on na­tu­ke liu­gu las­tud, aga hin­dan val­la­va­lit­sust, kes vaa­ta­ma­ta vo­li­ko­gu se­ni­se­le kä­pard­lik­ku­se­le on tub­lilt töö­ta­nud.“