Tallinna-Narva maanteest lõuna pool asuvate külade talude elanikud Anija ja Kuusalu vallas on viimastel kuudel hädas koeri murdva hundikarjaga.
Sõnumitooja on neist juhtumitest kirjutanud eelmises ja üle-eelmises lehenumbris avaldatud lugudes „Kuusalu ja ka Anija vallas murrab hundikari kodude juures koeri“ ja „Anijal pures hundikari koera“. Mõlemas loos on ära toodud keskkonnaameti soovitus teatada säärastest juhtumitest kindlasti telefoni lühinumbril 1247.
Möödunud nädalal avaldati Facebooki võrgustikus Kuusalu Kuulutaja teade, et Kuusalu vallas Kiius murdsid hundid valgustatud õuelt ketikoera, alles jäid koera pea ja mõned luud. See juhtus neljapäeva, 5. oktoobri varahommikul Soodla poole suunduva tee lähedal Mäe talus. Kell 5 oli koer veel ketis, kell 7 teda enam ei olnud. Huntide rünnakut pererahvas ei kuulnud.
Juhtunust teatati keskkonnaametile, sealt käis spetsialist sündmuskohta üle vaatamas ja fikseeris nähtud olukorra. Ida-Harjumaal koeri murdva hundikarja teemat on hakanud uurima ka Maaleht ja Õhtuleht.
Sõnumitooja palus keskkonnaametist infot, kui mitme hundiründe juhtumist Ida-Harjus on teada antud.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo jahinduse peaspetsialist Margo Tannik vastas, et alates augustist on keskkonnaametile teadaolevalt hundid murdnud Ida-Harjumaal 5 koera: 21. augustil ja 25. septembril Kuusalu vallas Saunja külas, 15. septembril Kuusalu vallas Hirvli külas, 26. septembril Anija vallas Pillapalu külas ja 5. oktoobril Kuusalu vallas Kiius. Hunt vigastas koera keskkonnaameti andmetel 25. septembril Anija vallas Pillapalu külas ja 28. septembril Anija vallas Kuusemäe külas.
Margo Tannik: „Praeguse info põhjal võivad sagenenud rünnakud olla tingitud sellest, et vanad hundid õpetavad järeltulijaid murdma, ja kahtlemata ka sellest, et kodukoer võib osutuda hundile lihtsaks söömaajaks.“
Küsimusele, kas keskkonnaamet on kaalunud huntide küttimiseks eriloa andmist, vastas ta, et otsest taotlust nuhtlusisendite küttimiseks ei ole kõnealusest piirkonnast tehtud: „See ei tähenda, et keskkonnaamet ei võiks luba anda. Hundi nuhtlusisendile või isenditele eraldi küttimisloa väljastamine ei pruugi paraku hetkeolukorda otsustavalt muuta, sest enne lume tulekut on huntide küttimine keeruline.“
Ka tema soovitas selles piirkonnas oma koeri senisest veel rohkem kaitsta, jätta nad ööseks siseruumidesse või vähemalt kindla aiaga kaitstud territooriumile.
Hundijaht algab Eestis 1. novembril, kestab 4 kuud ja lõpeb 28. veebruaril. Hunte kütitakse enamasti ajujahiga või piirdelippe kasutades.