HERKO SUNTS: „Kuusalu vald saab hakkama.“

3575
HERKO SUNTS koos kaks aastat tagasi Otepää lähedal metsas kütitud ilvesega. Looma koljut hinnati 2010 veebruaris Sagadis jahitrofeede näitusel hõbemedaliga.

„Mulle meeldib Kiius elada, maamehest linnavurlet ei tee,“ lausub Kuusalu vallavolikogu liige HERKO SUNTS.

Herko Sunts tuli Kuusallu ligi kümme aastat tagasi Otepää lähedalt – 7. mail 2001 kinnitas volikogu ta Kuusalu vallavanemaks, nädal hiljem sai noor ja kohalikele inimestele tundmatu vallavanem 24aastaseks. Ta kandideeris vallavanema konkursil, sest Kuusalu senine vallavanem valiti konkursiga pealinna haridusameti juhiks.

Kujunes nii, et kuus aastat hiljem tegi Herko Sunts ise samamoodi – pani Kuusalu vallavanema töö maha jaanuaris 2007, sest osales konkursil ning pakuti tööinspektsiooni peadirektori asetäitja kohta. Sellel tööl on ta tänini, tegeleb organisatsiooni juhtimisega majandamise, strateegilise planeerimise ja personalitöö valdkonnas.

Tööinspektsioonis on 130 töötajat, neist osa tegutseb regioonide kontorites mujal Eestis. Tööinspektsiooni peakontor asub sotsiaalministeeriumiga ühes majas Tallinnas Gonsiori tänaval.

Herko Sunts sõnab, et pole oma valikut kahetsenud: „Olen saanud õppida teistsugust vaadet, omavalitsus on üks, aga riigisüsteem hoopis teine asi.
Riigisüsteem toimib aeglasemalt, sageli on dogmades rohkem kinni. Uutele mõtetele reageerimine võtab aega ning otsustamise korraldus on pikem kui omavalitsuses. Tsentraliseerimisega, näiteks IT või raamatupidamise koondamisega ühte, võib pisiasjade lahendamine muutuda ületamatuks probleemiks.
Samas ollakse töötajate professionaalsuse ja kompetentsi suhtes nõudlikumad, oodatakse, et riigiametis oskaks inimene oluliselt rohkem.“

Kohalik poliitik edasi
Tartu Ülikooli ettevõttemajanduse ehk kitsamalt äriarvestuse ning rahanduse-panganduse eriala diplomiga Herko Sunts oli nii Otepää vallavalitsuse majandusnõunikuna kui ka esialgu Kuusalu vallavanemana ametniku rollis.

„2003. aasta kohalikel valimistel ma Kuusalu vallavolikogusse ei kandideerinud, kuigi kutsuti. Mind kinnitati uuesti Kuusalu vallavanemaks, aga ei olnud poliitik. Selleks sain 2005. aastal järgmiste valimistega ja natuke ka olude sunnil. Kuusalu vald ühines Loksa vallaga, meie panime kokku valimisliidu Ühiselt Edasi, kus oli mõlema valla inimesi. Valimisliit sai  volikogus häälteenamuse ning moodustas vallavalitsuse.“

Viimastel kohalikel valimistel 2009. aasta sügisel kandideeris Herko Sunts samas nimekirjas. Ta lausub, et formaalselt oli nimekirja juht, kuna ta nimi oli esimene, kuid ei saa öelda, et tegu on Suntsi nimekirjaga: „Nimekirja panime kokku koos Kunnar Vahtrasega. Praegune vallavanem Urmas Kirtsi aitas samuti. Meie nimekirjas on palju aktiivseid inimesi, kes on omaette tugevad isiksused. Saame pidada tõsiseid diskussioone. Mulle me seltskond meeldib ja see, et ei domineeri ühe-kahe arvamus.“

Ühiselt Edasi moodustas valla juhtimiseks koalitsiooni Reformierakonna ja IRLiga. Herko Sunts kinnitab, et tema ei näe selles probleemi: „Elu on muutuv, saavutada valimistel absoluutne enamus, on erand, mitte reegel. Mõistlik on püüda leida eri huvide vahel tasakaalu. Loomulikult soovivad kõik valimistelt maksimumtulemust. Selles mõttes läks meil valimistel hästi, et olime kõige edukamad, kuigi seekord oli me nimekirjas kandideerijaid vähem kui möödunud korral.“

Tegus majanduskomisjon
Volikogu eelmises koosseisus juhtis Herko Sunts revisjonikomisjoni. Alates 2009 sügisest on ta eelarve- ja majanduskomisjoni esimees. See on komisjonidest suurim, liikmeid on 13, neist pooled väljastpoolt volikogu.

„Mõned kutsusin ise. Osad tulid koalitsioonipartnerite soovitusel ja olen valiku eest tänulik, nad on asjalikud ja huvitavate mõtetega – noored vihased äritaustaga mehed, kes annavad komisjonile teistsuguse dimensiooni. Olen üritanud hoida komisjoni diskussioonikohana, see teeb töö keerukamaks, arutelud on ajamahukad. Minu jaoks on oluline, et saab kuulda erinevaid arvamusi.“

Viimastel kuudel on komisjon tegelenud käesoleva aasta vallaeelarvega.

„Lumelükkamisele kulus ootamatult suur summa teedele planeeritud rahast. Vallamaja on pähkel, katus vajab remonti – nagu suur aukudega vihmavari.
See talv näitas, et niisuguses majas töötamine on tõsine katsumus. Veel teisigi pähkleid on tarvis purustada. Eelarve on masu tõttu, võrreldes 2009. aastaga, 12 miljonit krooni väiksem. Oleme konservatiivsed ja kokkuhoidlikud, ligi kümne aastaga, mil olen olnud Kuusalu valla majandamisega seotud, pole kordagi pidanud tegema negatiivset lisaeelarvet.“

Kiiu arendamine
„Olen hakanud vallaga seotud ühiskondlikku tegevust vähendama, sest isiklik elu on samuti oluline, lapsed ootavad, et isa tuleks koju,“ nendib Herko Sunts.

Vanem tütar Chea Eleanora sai seitsmeaastaseks ja läheb sügisel kooli, Heliisa Theadora on viiene ning isa nimekaimul, väikesel Herkol täitus äsja kolm aastat. Pere­ema Cätlin-Christin Tops juhib Kuusalus laste päevahoidu Lahe Koht.

„Nimetame peres oma maja „koduks keset küla“, sest asub Kiiu keskel ühe peatee ääres. Maja saime valmis, kodu juures on suuremad tegemised tehtud. Nüüd olen hakanud vaatama laiemalt ringi – mõisapark paistab aknast ja Kiiu torn. Märtsis 2009 asutasime koos naabrimees Urmas Kirtsiga MTÜ Kiiu Arendus. Esimesed projektid olid silla ehitamise talgud mõisapargis ja jaanituli. Praeguseks oleme ära pidanud kaks jaanituld ja jõulupidu. Meiega on liitunud kümmekond aktiivset inimest. Jõuame Urmasega teha paar-kolm üritust aastas ning hea oleks, kui tuleks juurde inimesi, kes on valmis ise algatama ja lõpuni viima. Peale ajakulu ja tegemiserõõmu sellest muud ei saa, aga see on tõeline elamus, kui võid rahuloluga öelda, et ära tegime ning kõik läks hästi.“

MTÜ Kiiu Arendus on kogunud rahalist abi ümberkaudsetelt ettevõtetelt, korjandustest ja projektirahadest.

Mullune suurejoonelisim projekt oli seotud sõbrakaubandusega – MTÜ Arenduskoda kaudu saadi LEADER raha Kuusalu valla rahva sõiduks purjekal Blue Sirius üle lahe Soome Sipoo valda. Kaasa viidi kodusküpsetatud leiba ja kohalike meistrite käsitööd. Kogu ettevõtmine oli eriline seetõttu, et Herko Sunts, Urmas Kirtsi ja veel mitu endist vallavanemat aerutasid Soome süstadel.

Herko Sunts ütleb, et MTÜ üks suuremaid eesmärke on teha korda Kiiu mõisapark: „Oleme esitanud vallavalitsusele taotluse anda Kiiu mõisa ümbrus MTÜ kasutusse, sest muidu ei saa MTÜ selleks fondidest toetusraha. Taotlus on menetluses. Võibolla on mõnegi jaoks probleem, et mina ja vallavanem toimetame selles MTÜs, see võib saada takistuseks. Samas on kohalikud ettevõtjad öelnud, et mis te pargiga jändate, tehke mõis korda. Õige jutt, aga park kõigepealt. Kui kümme aastat tagasi Kiidu tulin, oli park võsas. Nüüd on vanad kuurid maha võetud, kraave puhastatud, parki hooldatakse.“

Spordi- ja jahimees
Herko Sunts lõpetas Tartu maratoni 63kilomeetrise raja tänavu 2731. kohal ajaga 5.16.35. Eelmisel aastal oli rohkem kui tuhat kohta tagapool, aega kulus 6,5 tundi.

„Väga hea tulemus oleks olnud nüüd alla 5 tunni ja koht esimese 2000 seas, aga see läks üleriietamisse. Külma tõttu pakkisin end liiga sisse, esimest toidupunkti ootasin kui õnnistust, sai juua ja koorisin osa riideid seljast. Veekaotus oli suur, jõin tava-lisest 3 korda rohkem, pärast maratoni kaalusid riided kokku üle 10 kilo. Nägin maratonil sõitmas Kuusalu volikogust veel Henn Pärna ja Mart Reimanni.“

Mullu läks Herko Sunts  sinna sõbra õhutusel,  ettevalmistusperiood jäi lühikeseks. Tänavu hakkas varakult suusatama, tegi nädalavahetustel 40kilomeetriseid tiire. Kokku sõitis treenides üle 600 kilomeetri,  kord nädalas käis ujumas.

„Olen lapsest saadik teinud sporti, enne Kuusallu tulekut sain vigastuse, oli pikem paus. Suusamaratoni ettevalmistuseks võib pidada ka jooksuvõistlustel osalemist – lauritsapäeva jooksus tegin kaasa, sügisel osalesin jooksus ümber Ülemiste järve ning SEBi rahvajooksus. Sel aastal tahan ka ühe jooksumaratoni kaasa teha. Nädalavahetustel käin jõudumööda Otepää kandis jahil, see on samuti trenn ja liikumine. Kutsun inimesi üles, liikuge rohkem, endal on palju parem olla.“